Mu emal on selline harjumus, et kui mingil tähtpäeval või erilisemal päeval on tarvis mulle külla tulla, siis ta toob tihti just moorapäid. Ja see on tal kümnesse otsus, sest moorapeadega ei saa eksida. Erinevatel tootjatel on moorapead ka kõik erinevad ning mul ei ole kusjuures tekkinud kindlalt lemmikut. Poe omadel on tihti mingi miinus juures ning parima tulemuse saaks kui liidaks erinevate tootjate moorapead üheks. Ehk ma tahan öelda seda, et ühe tootja moorapeal on nt kukkel liiga paks ja kuiv, teisel on koonerdatud võikreemiga, kolmandal on pealmine pumat liiga pehme jms. Maitselt on nad kõik väga head, aga kui sööd moorapäid aasta lõikes nii palju kui mina (täpsustuseks: ma ei söö neid tuhandetes, isegi mitte sadades, lihtsalt rohkem), siis hakkavad tekkima eelistused.

Seetõttu olen ammu mõelnud, et proovin ka ise moorapäid teha. Teoorias tundub imelihtne – biskviittainast tehtud poolikute kuklite vahele läheb võikreem ning pealt kastad kuklid pumati sisse. Praktikas aga pean tõdema, et esimene partii moorapäid mul ei õnnestunud. Esiteks, ei tulnud mul välja biskviittainast mõnusate kohevate poolikute kuklite tegemine. Teiseks, jäid kuklid liiga kuivad ning kolmandaks, reageeris pumati tegemisel tuhksuhkur liigselt kuumaga ning kristalliseerus (ma ei tea, kuidas see isegi võimalik saab olla, aga saab). Aga ma ei andnud alla, hakkasin otsima, kuidas erinevates retseptides kirjas on ning proovisin uuesti. Kuna minu jaoks osutus nende tegemine arvatust keerulisemaks, just tehniliste nüansside osas, siis mõtlesin, et teen jällegi sellise samm-sammulise retsepti, mille juurde lisan ka pildid.

Valmistusaeg: varu rohkem aega (mitu tundi kindlasti)

Kogus: 8 moorapead

Selleks, et oleks lihtsam retseptis toimuvat jälgida, saab moorapeade tegemise jagada nelja etappi: biskviittaina valmistamine, võikreemi valmistamine, moorapeade kokkupanek ning glasuurimine.

•    •    •    •    •    •    •

BISKVIITTAINAS

Ma olen eelnevalt korduvalt valmistanud biskviittainast ning ei uskunud, et mul võib sellega probleeme tekkida. Moorapeade valmistamisel, peab biskviittainas olema pigem tahkem ja kohevam, kui vedelam, et küpsetuspaberile poolikuid kukleid piserdades, need ka kuklite kujuga jääksid, mitte ei vajuks lamedaks. Esimese ahjuplaaditäie sain täiesti lamedaid biskviitpõhjasid ja ma ei saanud aru, kus ma vea tegin. Katsetasin erinevaid viise ning leidsin nami-nami kodulehelt ühe suurepärase ülevaate biskviitpõhja küpsetamisest. Lingin selle ülevaate siia: “Parim viis biskviidi valmistamiseks“.

Biskviitpõhjade valmistamiseks läheb vaja:
3 suurt muna
1 dl suhkrut
100 g nisujahu
0,5 dl tärklist
1 tl küpsetuspulbrit

Enne taina valmistamist tee teised ettevalmistused. Valminud taina kogusest saad 16 poolikut biskviitkuklit. Selleks, et need tuleksid enam-vähem ühe suurused joonista küpsetuspaberile sirkliga 6 cm läbimõõduga ringid. Joonista pastakaga või mõne muu tumedama joonistusvahendiga ringid üle ning keera küpsetuspaber tagurpidi – nii kumavad ringid läbi paberi, kuid ei puutu tainaga kokku. Tõsta ringitatud küpsetuspaber ahjuplaadile ning tõsta hetkeks kõrvale.

Eelsoojenda ahi 200 kraadini. Eralda munakollased- ja munavalged. Vahusta mikseriga munavalged suhkruga hästi tugevaks vahuks. Vaht peaks olema nii tugev, et mikseri vahu seest välja tõstes jäävad sellesse teravad tipud.

Munavalgete ja -kollaste eraldamisel ole ettevaatlik, et munakollane katki minnes ei satuks munavalge sisse. Kuna munakollane sisaldab rasva, siis ei lase rasva sattumine munavalge sisse sellel vahtu minna. Samal põhjusel vali vahustamiseks kauss, mis ei jäta rasva osakesi seintele – nt roostevabast terasest kauss. Kui pole võtta muud kaussi, kui nt plastmasskauss, mida üldjuhul mikserdamisteks kasutatakse, siis pese see eelnevalt hoolikalt – puhasta kausi servad üle sidruniga.

Munavalgete vahustamist alusta madalama kiirusega ning lisa kiirust juurde, kui munavalged on omavahel segunenud ühtseks.

Sega munakollased kahvliga ühtlaseks ning lisa munavalgevahu hulka. Mikserda käsimikseriga madalal kiirusel segu ühtlaseks – ainult nii palju, et munakollane seguneks. Sega kokku jahu, tärklis ning küpsetuspulber ning sõelu tainasse.

Sõelumine aitab vältida jahutükkide tekkimist. Sõelu jahu tainasse ühtlaselt, mitte keskele kokku, sest nii on tainast kergem vähemate liigutustega ühtlaseks segada.

Sega tainas ettevaatlikult läbi – võimalikult väheste liigutustega, et munavalge säilitaks oma kohevuse.

Tõsta tainas kondiitrikotti ja kasuta ümara avaga tordipritsi. Piserda küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 18 poolikut “kuklit” – hoides kondiitrikotti risti ahjuplaadiga, avaldades kondiitrikotile ühtlast survet. Kui kondiitrikotti ei ole, saab taina küpsetuspaberile tõsta ka lusikaga. Tainast tekkinud tipub “kuklite” peale silu märja näpuga siledaks.

Küpseta põhjasid 200 kraadises ahjus 10-12 minutit – põhjad on siis valmis, kui nende peale on tekkinud kergelt pruunikas jume. Tõsta biskviitpõhjad jahtuma ning jäta ootele.

•    •    •    •    •    •    •

VÕIKREEM

Võikreemi peab moorapeade vahel olema piisavalt – mitte liiga palju, et selle maitse domineeriks, aga ka mitte liiga vähe, et oleks süües tunda ainult saia.

Võikreemi tegemiseks läheb vaja:
150 g võid – toasooja
8 spl tuhksuhkrut
5 spl suhkruga kondenspiima
maitsestamiseks konjakit või kohvi

Võikreemi valmistamiseks vahusta toasoe või tuhksuhkruga ühtlaseks vahuks. Lisa mikserdades juurde kondenspiim ning mikserda veel veidi aega. Soovil maitsesta võikreem konjaki või kohviga. Tõsta võikreem kondiitrikotti, millel on ümara avaga tordiprits.

•    •    •    •    •    •    •

MOORAPEADE KOKKUPANEK

Moorapeade kokku panekuks läheb vaja: biskviittainast põhjasid, biskviittaina niisutamiseks hapukat mahla (näiteks õuna- või jõhvikamahla) ning võikreemi. Biskviitpõhjade niisutamiseks tõsta lusikaga mahla põhjade peale. Kui põhjad on niisutatud piserda pooltele põhjadele (kaheksale põhjale) peale võikreem. Suru pealmise biskviitpõhjaga võikreem ühtlaselt laiali ning aseta moorapea kõrvale. Toimi nii kõigi pooltega.

•    •    •    •    •    •    •

GLASUURI VALMISTAMINE

Pumati tegemiseks läheb vaja:
300 g tuhksuhkrut
3 tl kakaod
5 spl vett
1 spl võid

Pumati tegemiseks sega kastrulis omavahel kokku tuhksuhkur, kakao ning vesi (+või). Või teeb glasuuri läikivamaks, kuid seda ei pea glasuurile ilmtingimata lisama. Aseta kastrul pliidile ning kuumuta madal kuumusel, aeg-ajalt segades, kuni segu muutub ühtlaseks ning konsistentsilt hapukooretaoliseks (või pisut vedelamaks). Jäta kastrul sooja pliidiplaadi peale, kuna jahedas hakkab see kiirelt tahenema. Kasta moorapeade pealmine osa glasuuri sisse ning aseta jahtuma. Kui glasuur peaks siiski vahepeal juba tahenema hakkama, siis kuumuta seda uuesti.

Moorapead maitsevad kõige paremini kui on mõni aeg külmkapis seisnud – kasvõi üleöö.

The post Moorapead appeared first on AUMALIIS.

Kirjutasin postituse, kuhu koos retseptiga lisasin ka pilte piparkoogitaina tegemisest. Loodan, et sellest on abi! Arvestada tuleb sellega, et kui on soov piparkooke teha, siis peab taina valmis tegema päev varem.

Lisaks kirjutasin ülesse glasuuri tegemise õpetuse, millega saab valminud piparkooke kaunistada!

PIPARKOOGITAINAS

Ettevalmistusaeg: umbes 30 minutit Aeg tahenemiseks: üleöö Aeg küpsetamiseks: 7-9 minutit

Valmib umbes 1,4 kg tainast

Vaja läheb:
250 g Dansukkeri heledat või tumedat suhkrusiirupit (mina kasutasin heledat)
170 g suhkrut

2 spl kakaod
1 spl kaneeli
2 tl jahvatatud nelki
1 tl jahvatatud kardemoni
1 tl ingveripulbrit
250 g võid
2 muna
600 g nisujahu
0,5 tl söögisoodat

Kuumuta potis siirup koos suhkru ja maitseainetega keemiseni. Tõsta pott tulelt ning sega kuumale siirupile juurde tükeldatu või. Sega segu senikaua, kuni segu muutub ühtlaseks. Seejärel lase segul jahtuda. Jahtunud segule lisa ükshaaval munad ning klopi need segusse.

Kalla siirupi-või-munasegu suuremasse kaussi. Sega söögisooda jahuga ning lisa järk-järgult siirupi-või-munasegule. Nii kaua, kui on võimalik, sega segu lusikaga. Kui segu muutub tihkemaks, sõtku see käte abil hoolega ühtlaseks.

Valminud tainas on konsistentsilt üsna pehme. Ära muretse, oled teinud kõik õigesti! Pärast üleöö külmkapis tahenemist saavutab tainas soovitud konsistentsi, mida saab tainarulliga lahti rullida.

Valminud tainas pakenda toidukilesse. Kuna valminud tainast on üsna palju, et see kõik korraga ära küpsetada, jagasin mina taina kolmeks. Nii saan jagada valminud tainast mitmeks piparkoogiteoks. Tainas säilib külmkapis nädal kindlasti, kui panna sügavkülma, siis kauemgi.

Pane tainas külmkappi tahenema ning valmista sellest piparkooke järgmisel päeval.

•    •    •    •    •    •    •

Kui tainas on üleöö külmkapis tahenenud võta see toasooja seisma. Toasooja tainast on kergem töödelda. Kui tainas on juba pehmemaks muutunud, rulli see õrnalt jahusel tööpinnal tainarulliga lahti.

Kui sa soovid pehmeid piparkooke, siis jäta tainas lahti rullides paksem (nii umbes 4 mm), kui tahad aga krõbedamaid-peenemaid piparkooke, siis rulli tainas üsna õhukeseks (2 mm). Arvesta sellega, et taina sees on soodat, mis seda küpsemisel kergitab. Kui tainakiht on jäetud paksem, siis seda rohkem ta ka ahjus kerkib.

Tee piparkoogivormidega endale meelepärased kujud, tõsta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 200 kraadises ahjus 7-9 minutit.

Küpsemisaeg oleneb taina paksusest ning sellest, kas soovid krõbedamaid või veidi pehmemaid piparkooke.

Kui küpsetad vähem aega piparkooke, siis jäävad need heledamad ning pehmemad, kui kauem siis krõbedamad ja tumedamad.

Kui rullisid taina pigem õhukeseks, siis jälgi, ega 9 minutit ahjus liiga palju ei ole – kui piparkoogid hakkavad liiga tumedaks muutuma, siis on nad juba valmis! Paksema taina puhul 9 minutit ahjus ei mõjuta piparkookide värvust ja valmimist nii. Jäta valmis piparkoogid jahtuma ning valmista glasuur.

GLASUUR

Glasuuri tegemiseks läheb maksimaalselt 10 minutit ning vaja on ainult paari koostisosa. NB! Kanna glasuuri peale ainult jahtunud piparkookidele, muidu muutub glasuur vedelamaks ja valgub laiali.

Vaja läheb:
1 munavalge
3 dl (3,5dl) tuhksuhkrut
1 tl värskelt pressitud sidruni mahla

Mikserda munavalge koos sidruni mahlaga tugevaks vahuks. Lisa vähehaaval tuhksuhkur ning mikserda segu ühtlaseks. Segu on valmis, kui glasuur on ilus läikiv.

Glasuuri konsistents on tegelikult iga tegija enda eelistus. Kui tahad paksemat glasuuri, siis lisa tuhksuhkrut rohkem (3,5 dl), kui tahad, et glasuur oleks vedelam lisa juurde sidruni mahla/vett või lisa algselt juba vähem tuhksuhkrut (vähem kui 3 dl). Paksema glasuuriga on minul endal parem teha detailseid kaunistusi, mis vajavad kindlamat kätt ja rahulikumalt tegemist (sirged jooned, täpid jms).

Näiteks on ideaalne teha kõigepealt paksem glasuur, millega soovil saad teha piparkookide peale piirjooned. Seejärel tee glasuuri vedelamaks (lisa sellesse vett, sega lusikaga ühtlaseks) ning täida tahenenud piirjooned vedelama glasuuriga – nii saad ilusa ühtlase glasuuritud piparkoogi ilma, et glasuur piparkoogilt maha valguks (muidugi kui sa glasuuri vesivedela teed, siis valgub see ka üle piirjoonte).

Värvuse lisamiseks saad kasutada marjade mahla (pressid eelnevalt marjade seest mahla välja ning lisad glasuuri segule) või ekstra selleks mõeldud toiduvärve (saadaval erinevates toidupoodides nii pulbrina kui vedelal kujul). Jälgima peab seda, et kui lisavedeliku lisamine teeb glasuuri liiga vedelaks, siis tuleb lisada tuhksuhkrut juurde.

Kaunista piparkoogid enda meelejärgi. Sinu kujutlusvõime on siinkohal sinu piiriks.

The post Piparkoogid appeared first on AUMALIIS.

Jagan postituses suhkruküpsiste ja glasuuri tegemise retsepti ning kõiki nippe, mis võiksid küpsetamisel ja kaunistamisel kasuks tulla. Küpsised võid teha mistahes kujuga soovid. Olenevalt sellest, milliseks plaanid küpsise kaunistada, on sul vaja varuda erinevaid toiduvärve ning vajadusel ka tüllesid ehk tordipritsi otsikuid. Mina valisin esimeseks katsetuseks lihtsa ja armsa vormi – südamed, millele peale piserdasin lilled ning kahte eritüüpi lehed.

KÜPSISTE VALMISTAMINE

Küpsiste valmistamise aeg: umbes 3 tundi

Kogus: 2-3 plaaditäit (olenevalt kui suured/väiksed küpsised teed)

Küpsiste tegemiseks läheb vaja:
200 g toasooja võid
150 g suhkrut
1 muna
350-400 g nisujahu
1 tl vaniljesuhkrut
0,5 tl soola

Kasuta küpsisetaina tegemiseks toasooja võid ning muna. Piisab sellest, kui jätad või ja muna tunnikeseks köögikapile soojenema. Või pehmemaks muutumisele aitab kaasa, kui lõigata see väiksemateks kuubikuteks.

Vahusta kausis või ja suhkrud – selleks läheb umbes 1-2 minutit, lisa muna ning vahusta segu veel paar minutit. Lisa segule esialgu vähem jahu ning vajadusel lisa jahu vähehaaval juurde. Jahu peaks lisama nii palju, et tainas jääb kokku ühtseks palliks. Tee tainapall pooleks ning rulli kahe küpsetuspaberi vahel (alumisele paberile puista õrnalt peale jahu) tainas umbes 0,5 cm paksuseks. Tee sama teise poole tainapalliga. Tõsta lahtirullitud tainas küpsetuspaberitega ahjuplaadile (võid neid tõsta ka teineteise peale) ning tõsta külmkappi 1,5-2 tunniks tahenema.

Taina külmkapis tahendamine on vajalik selleks, et küpsised säilitaksid küpsedes oma ilusa ühtlase kuju. Kui hoiad küpsiseid külmkapis vähem, siis võib küpsise pind ebakorrapäraselt kerkida.

Kui tainas on külmkapis tahenenud, eelsoojenda ahi 180 kraadi juures ning samal ajal, kui ahi soojeneb vormi külmast tainast sobivad kujundid. Tehtud vormide vahele jääb nö üleliigne tainas, mille saad kokku korjata, uuesti üheks tainapalliks mätsida, rullida kahe küpsetuspaberi sees uuesti laiali ning korrata muid portsesse, mida tegid esimesel korral tainaga.

Küpseta küpsiseid 180 kraadi juures 12-15 minutit. Küpsised on valmis, kui nende ääred on õrnalt muutunud pruunikaks. Lase küpsistel täielikult jahtuda ning alusta samal ajal glasuuride valmistamisega.

•    •    •    •    •    •    •    •    •

GLASUURID JA NENDE VALMISTAMINE

Küpsiste kaunistamiseks valmistasin Royal Icing´u, mis tähendab otsetõlkes kuninglikku glasuuri (edaspidi lihtsalt glasuur). Glasuur valmistatakse munavalgest, tuhksuhkrust ning veidikesest sidrunimahlast, viimane aitab munavalgevahtu muuta stabiilsemaks. Erinevate värvuste saamiseks lisatakse glasuurile toiduvärve. Kui ei soovi kasutada värsket munavalget, salmonelloosiohu tõttu või muudel põhjustel, siis on saadaval mugavaks alternatiiviks munavalgepulber või pastoriseeritud munavalged. Munavalgepulbri kasutamisel on pakenditel kirjas mitu grammi pulbrit võrdub mitme munavalgega ning palju on vaja lisada vett.

Näpunäited glasuuri valmistamiseks

• Nii munavalgete kui munavalgepulbri kasutamisel on oluline, et kauss, mille sisse glasuuri valmistad, on materjalist, mille seintele ei ole jäänud rasva jääke. Rasv ei lase munavalgel vahustuda. Kui ei ole muud anumat võtta, kui plastmassist kaussi, siis veendu, et oled selle eelnevalt äädika või sidrunimahlaga korralikult ära puhastanud, et kõik rasvajäägid oleksid eemaldatud.
• Munavalgepulbri lahustamiseks ja vahtu ajamiseks kasuta alati veidi soojemat vett, kuna see aitab pulbril paremini lahustuda.
• Kas tuhksuhkur segusse sõeluda või mitte? Kui kasutad värskelt (just praegu selle glasuuri tegemiseks tõstsid poekottidest tuhksuhkrupakid välja) poest ostetud tuhksuhkrut, siis seda sõeluma ei pea, kuna ta on õhuline. Kui tuhksuhkur on seisnud, isegi kui ta on seisnud kinnises pakendis, siis suhkruosad on moodustanud tükke, mis välja sõelumata jätavad ka glasuuri tükiliseks. Kui minna täiesti kindla peale, siis pigem sõelu tuhksuhkur alati.
• Kui soovid glasuuri vedelamaks teha, siis lisa vett (natukese haaval!) ning kui soovid seda paksendada, siis sõelu juurde tuhksuhkrut. See palju vett on vaja lisada, et saavutada näiteks 15-20 sekundi paksune glasuur oleneb toatemperatuurist, õhuniiskusest jms. Seetõttu lisa vett alati vähehaaval.
• Glasuurile võib lisada ka maisisiirupit või glütseriini, mis muudavad selle läikivamaks.
• Glasuuris kasutatud maitsete esile toomiseks võid sellesse lisada ka veidikene soola.
• Ole ettevaatlik, et sa glasuuri üle ei mikserda! Üle mikserdatud glasuur muutub kuivades auguliseks või lausa tükiliseks. Oht glasuuri üle mikserdamiseks tuleb alati siis, kui lisatakse toiduvärve. Kuna erinevatel toiduvärvi firmadel on värvidel erinev sügavus, siis õige värvitooni saamiseks mikserdatakse glasuuri ühe uuesti ja uuesti. Kui kasutad toiduvärvi esimest korda ning ei tea, millise tulemuse see annab, siis sega toiduvärv glasuuris segamini lusika abiga. Hiljem, kui on tekkinud teatud tunnetus glasuuri käitlemiseks, siis võid seda toimingut teha ka käsimiksriga.
• Toiduvärvid. Eelista võimalusel alati toiduvärve, mis on geelid. Kuna glasuuri paksus oleneb vedeliku lisamisest, siis vee baasil tehtud toiduvärvi kasutamine võib muuta glasuuri vedelamaks. Algatad sellega nö “õhukesel jääl seismise efekti”, kuna vedelamaks muutunud glasuurile lisad selle paksendamiseks tuhksuhkrut, see omakorda muudab värvi heledamaks. Kui soovid nüüd värvi intensiivistada ja lisad veel toiduvärvi, siis muutub glasuur jälle vedelamaks. Muidugi kui tead, millise värvuse vesibaasil tehtud toiduvärv annab, ja saad selle tooni sügavusega mängida nii, et teed kohe tugevama/nõrgema konsentraadi, siis ei teki seda ohtu. Geeljate toiduvärvide kasutamine on lihtsam, kuna geel ise on juba glasuurile sarnase konsistentsiga.

Glasuurid – nende konsistentsid, vajalikud vahendid glasuurimiseks jms

Glasuuri valmistamiseks läheb vaja järgmisi vahendeid:
kaussi
käsimikserit või suuremat mikserit (nt Kitchen Aid)
erinevaid geel-toiduvärve
ühekordseid (soovituslikult) pritskotte
vajadusel tüllesid

Toiduained, mida vajad:
munavalgepulbrit*
soojemat vett*
umbes 500 g tuhksuhkrut
veidi sindrunimahla
1 tl vaniljeekstrakti

* Munavalgepulbri kogus oleneb tootest, mida kasutad. Mina kasutasin High-Whip toodet, millel vastab 10 g pulbrit kahe värske munavalgega ning selle juurde pidin lisama 60 g vett.

Välismaistes retseptides kasutatakse tihti glasuuri konsistentsi määramiseks ajaühikut sekund (nt 15-20 sekundi glasuur). See tähendab, mitu sekundit kulub selleks, et glasuuri sisse tehtud vagu kinni valgub. Erinevatel tegijatel on enda eelistuste järgi kujunenud välja ka kindlad ajavahemikud, millise konsistentsiga glasuuri ta millegi jaoks kasutab. Jah, lisaks kõigele eelnevale, tuleb teha ka eri paksusega glasuure.

Laias laastus saab küpsiste kaunistamiseks glasuuri paksused jagada kolmeks: keskmise paksusega glasuur piirjoonteks, vedelam glasuur täiteks ning paksem glasuur lillede, lehtede jms tegemiseks, mis peavad säilitama oma kuju.

Glasuuri tegemisel on kõige targem valmistadagi kõigepealt nö keskmise paksusega glasuur ehk siis glasuur, mida kasutad piirjoonteks. See peaks konsistentsilt jääma üsna paks (40-45 sekundit), kuna ei tohi ära valguda ning ei tohi olla ka liiga paks, et seda oleks raske piserdada.

Glasuuri valmistamiseks kaalu munavalgepulber kaussi, lisa sellele soe vesi ning vispelda senikaua, kuni munavalgepulber on täielikult segunenud ning enam ei ole kausis pulbri tükke. Vispeldades läheb segu vahule. Lisa juurde tuhksuhkur ning mikserda mikseri (või käsimikseri) abil segu ühtlaseks. Lisa seejärel sidrunimahl ning vaniljeekstrakt ning vahusta segu 2-3 minutit edasi.

Kui oled glasuuri valmis vahustanud (toiduvärvi ei ole veel lisanud!) ning soovid kaunistada küpsiseid ka lillede jms, siis tõsta teatud kogus** glasuuri kõrvale. Kaussi jäänud glasuurist valmistad esmalt piirjoonteks mineva glasuuri ning üle jäänud täiteks mineva glasuuri. Lisa kogu kausis olevale glasuurile soovitud toiduvärv, sega segu ühtlaseks (korraks mikserda või sega lusikaga), kui oled tulemusega rahul, siis võta teatud kogus** pritskotti. Kaussi jäänud glasuurile lisa nii palju/vähe vett, et saaksid 15-20 sekundi glasuuri, mida kasutad piirjoonte sisu täitmiseks. Tõsta pritskotti ning tõsta hetkel kõrvale.

** Nii palju glasuuri, kui sa arvad, et sul võiks vaja minna, olenevalt sellest, mida plaanid teha.

Glasuuri valmistamise alguses tõstsid teatud koguse glasuuri kõrvale, mida plaanisid kasutada lillede, lehtede jms tegemiseks – lisa sellele soovitud toiduvärv ning sõelu juurde veidi tuhksuhkrut, sega ühtlaseks ning tõsta pritskotti. Kui soovid, siis kasuta pritskotil tüllesid. Nende kasutamisest kirjutan postituses allpool veel.

Pildil olevad glasuurid jaotuvad mul nii: roheline ning tumedam roosa on lehtede ja lillede pritsimiseks, mis konsistentsilt on paksemad, suures pritskotis on heleroosa täiteglasuur ning väiksemas pritskotis on keskmise paksusega ehk piirjoonte tegemiseks mõeldud glasuur.

Küpsiste kaunistamine

Küpsiste kaunistamiseks sobivad nii ühekordsed kui korduv kasutatavad pritskotid (kui neid ei ole, siis terava nurgaga kilekotid sobivad ka). Korduv kasutatavatega on muidugi ajakulukam, kuna glasuuride vahetamisega peaks koti sisu ära pesema, ootama kottide täielikku kuivamist ning alles siis uue glasuuri sisse tõstma.

Pritskottide otsas tüllede kasutamine on valikuline. Piirjoonte piserdamiseks võib kasutada ka väikse auguga tordipritsi otsikut, kuid seda vajadust otseselt ei ole, piisab sellest, kui lõikad koti otsa väikse augu. Alati lõika alguses pigem väiksem, katseta, kas glasuuri paksus ja kogus, mis sealt väljub, on sobiv. Kui ei ole, lõika auku suuremaks. Piirjoonte tegemiseks on vajalik pigem väiksem auk ning kui piserdad täiteglasuuri siis võid selle koti augu teha suurema.

Kui soovid teha küpsistele erinevaid lilli ja lehti, siis nende jaoks on tüllesid vaja. Lillede tegemiseks sobivad erineva suurusega tülled, millel on sakilised servad. Üldjuhul mida väiksem otsik, seda parem, sest küpsised ei ole ise teab mis suured. Kui soovid teha pisarakujulisi lehti (vaata allpool olevat pilti nr 6), siis pritskoti otsa tüllet vaja ei ole, kuid kui tahad teha traditsioonilisema kujuga lehte (allpool olev pilt nr 8), siis saab nii tüllega, kui tülleta. On olemas spetsiaalsed tülled, millega lehti piserdatakse – ülalt vaadatuna nagu propeller, kõrvalt vaadatuna V-kujuline otsik, millel on keskel auk:

Peaaegu samasuguse otsiku saab ka ise valmistada. Selleks tuleb pritskoti otsik lamendada nii, et koti kinnitusriba jääks koti keskele. Lõika kinnitusriba keskpunktiks võttes tagurpidi V-kuju. Kui hakkad piserdama, siis keera otsik ristipidi ehk kotile peale vaadates jääb pritskoti otsa V kuju ning ühtlaselt vajutades pritskotile ja samal ajal edasi-tagasi jõnksutades tekibki leht. Kui soovid lehe lõpetada siis lõpeta koti vajutamine ning eemalda see aeglaselt lehe küljest.

Valmistusaeg: glasuuride tahenemisele kuluva aja tõttu varu aega rohkem kui paar tundi

Tee jahtunud küpsistele keskmise paksusega glasuuriga soovitud kujundi piirjooned (pilt nr 1). Mina kaunistasin südamekujulised küpsised kahte moodi – ühed kaunistasin tervenisti glasuuriga ning teistele tegin äärtesse nö pitsi. Pitsilise ääre tegemiseks tegin kõigepealt eraldi kaared ning tegin nende kaarte peale eraldi piirjoone (pilt nr 2), mille sisse täiteglasuuri piserdan. Kui olin jõudnud äärte piserdamisega lõpuni, siis esimese küpsise piirjoon oli juba piisavalt tahenenud, et selle peale sai lasta täidise. Kui piirjoone glasuur ei ole tahenenud enne täidise piserdamist, siis see valgub täidisega ühte ning võib küpselt maha valguda.

Kõigepealt katsetasin kahel esimesel küpsisel (pilt nr 3), kas täiteglasuur on sobiva paksusega (sekundite poolest võib glasuuri konsistents olla õige, aga mulle kui algajale võib see olla liiga vedel). Kui kõik sobis, siis täitsin ka ülejäänud küpsised glasuuriga (pilt nr 4).

Kui kõik küpsised on glasuuritud, siis jäta need paariks tunniks seisma, et need jõuaksid taheneda.

Kui glasuur on täiesti tahenenud, siis lisa sellele soovitud kaunistused.

Esmalt tegin lisadetailiks südame ühte äärde koondunud jooned (pilt nr 5), mille peale plaanisin teha lehed ja lilled. Pitsiliste äärtega küpsistele ma neid teha ei plaaninud. Seejärel lisasin tilgakujulised lehedetailid (pilt nr 6), mille algused jäävad lillede alla varju. Seejärel piserdasin tüllega, millel on sakiline otsik, lilled (pilt nr 7). Lillede piserdamist alustasin keskelt ning lillede äärte alla piserdasin teise kujuga lehed (pilt nr 8).

The post Suhkruküpsised ja nende kaunistamine appeared first on AUMALIIS.

Pulgakookide valmistamise katsetus number 2. Seekord valmistasin täiesti klassikalise sisuga pulgakoogid (algselt vähemalt) ning pildistasin taaskord ülesse tegevuskäigu, et neid oleks lihtsam valmistada.

Valmistusaeg: umbkaudselt terve päev

Kogus: 21 pulgakooki (20 g 1 tk)

Vaja läheb:

250 g küpsiseid (sobivad mistahes maitsega, mida isiklikult eelistad, mina kasutasin Selga klassikalisi küpsiseid)

175 g toorjuustu (mina kasutan Piimameister Otto toorjuustu)

150-250 g šokolaadi või glasuuri pulgakookide katmiseks (omal valikul, kasuta kas spetsiaalselt glasuuri või tavalist küpsetusšokolaadi nt)

Pulgakookide pulgad – olemas on spetsiaalsed pulgakookide jaoks mõeldud pulgad, mida on saada puidust või plastikust, kuid sobivad kõiksugused muud pulgad, mida kasutada on (nt puidust grillvardad)

Kaunistamiseks nonparelle, suhkrumassist tehtud lilli jms

Lisaks abilist, kes teeks kvaliteedi- ja maitsekontrolli! (valikuline, mitte vajalik!)

•    •    •    •    •    •    •    •    •

Pulgakookide pallide valmistamiseks alusta küpsiste mikserdamisega saumikseriga. Seejärel lisa toorjuust ning mikserda segu uuesti ühtlaseks.

Ära segu liiga kaua mikserda – see kaotab taina vahelt ära õhu, tainas on rohkem kokku surutud ning tahenemisel tekivad selle sisse augud ehk pallid pragunevad hiljem külmkapis tahenedes.

Kuna pulgakookide segu on üsna magus (seetõttu need ka üsna väikeste ampsudena serveeritakse), siis võid magususe mahendamiseks lisada segusse näiteks apelsini-, laimi- või sidrunimahla, lisaks kuivatatud marjade laaste jms. Algselt plaanisin valmistada traditsioonilisi pulgakooke (ehk lihtsalt küpsiste ja toorjuustu täidisega), kuid nende segu oli nii magus, et lisasin maitse järgi apelsinimahla ning kuivkülmutatud vaarikaid.

Kaalu tainast 20 g tainaportsud (jah, pildil näitab kaal 25 g, kuid selle kaaluga tulid minu jaoks liiga suured pallid, seega kaalusin ringi aga uut pilti ei teinud, upsi!) ning vooli neist käte vahel ilusad ümmargused pallid. Aseta kuskile alusele ning tõsta külmkappi tahenema. Pulka ära pallide sisse veel torka.

Tahenemine on vajalik selleks, et tainapallid muutuksid kõvadeks. Nii ei kuku nendesse torgatud pulgad välja ning glasuurimise ajal säilitavad nad endiselt oma kuju.

Sulata vesivannil enda valitud šokolaad, mida glasuurimiseks kasutada soovid. Vala sulatatud glasuur/šokolaad (edaspidi kasutan ühist nimetust “glasuur”) kruusi või mõnda muusse anumasse, mis on kitsas ja sügav. Kasta pulgakookide pulgad 1-1,5 cm ulatuses glasuuri ning torka selle sama otsaga tainapalli sisse. Toimi kõigi pallidega sama moodi. Vahepeal neid külmkappi tõsta uuesti ei pea. Võid koheselt alustada terve pulgakoogi glasuuri sisse kastmisega.

Kui oled pulgakoogi glasuuri sisse pannud, siis ära palle glasuuris keeruta (see võib palli pulga otsast ära kukutada) ning ära hoia seda seal liiga kaua (kui glasuur on kogu palli ära katnud, tõsta see koheselt välja). Hoia pulgakooki nii kaua tassi kohal, kuniks kõik üleliigne glasuur on maha valgunud ning puista üle meelepärasega, mida kaunistamiseks oled valinud.

Kui kasutad katmiseks spetsiaalset glasuuri, siis puista kaunistused pulgakoogi peale koheselt, kuna glasuur taheneb kiiresti. Šokolaadiga katmisel saad ka veidi hiljem kaunistusi lisada. Kui soovid pulgakooke kaunistada nt suhkrumassist tehtud lilledega, siis need kleebi (glasuuriga) kookidele hiljem, kui glasuur on tahenenud.

Ära torka glasuuritud pulgakooki otse nonparellide sisse, vaid puista neid kookidele. Viimasel tehtud pildil on näha, et nonparellide peale on valgunud osa glasuurist. See seob nonparellid omavahel tükkidesse ning neid kookide peale puistates jäävad koogid nö suurte muhkudega.

GLASUUR VS TAVALINE ŠOKOLAAD

Glasuuride kasutamine pulgakookide, küpsiste, kommide jms katmiseks on lihtsam, kuna nendesse lisatud taimerasv tahendab šokolaadi tunduvalt kiiremini. Lisaks sellele, et glasuur taheneb kiiremini (pulgakoogid saab külmkappi asetada edasiseks tahenemiseks juba nt karbis) on ta oma tekstuurilt vedelam kui tavaline šokolaad ning seetõttu kogu üleliigne glasuur valgub pulgakoogilt kiiremini maha (ehk kogu pulgakookide katmise protsess võtab vähem aega) ja pulgakoogile jääb glasuuri õhem (glasuuri kulub vähem) ja krõmpsuvam kiht. Lisaks veel eelnevale: glasuure on saadaval erinevaid värve, seega annab see sulle võimaluse teha pulgakoogid nt kollased, rohelised, roosad.. põhimõtteliselt igat värvi, mida soovid.

Kui ei soovi eraldi glasuuri osta (seda peab tellima kindlatest e-poodidest) siis täiesti võimalik on teha seda tavalise šokolaadiga. Arvestama peab ainult sellega, et tavalise šokolaadi kasutamisega kulub rohkem aega ning protsess võib olla paras plätserdamine (veidi liialdan!). Tavaline šokolaad on oma tekstuurilt paksem (kui kodus on, võid šokolaadi vedeldamiseks selle sulatamise ajal lisada juurde veidi (1 tl kuhjaga) kookosrasva). Kui pulgakoogid kastad šokolaadi sisse , siis šokolaadi puhul läheb rohkem aega, et kogu üleliigne mass sellelt maha valguks. Lisaks tahenemine võtab topelt aega – arvestama pead sellega, et külmkappi tuleb asetada pulgakoogid koos alusega, millesse nad torganud oled, et nad püsti püsiksid. Pulgakookidele jääb paksem kattekiht ning see ei ole nii krõmps kui jääb glasuur.

Torka glasuuritud pulgakoogid penoplasti sisse ning korda tegevust (glasuurimine, kaunistamine, tahenemine) kõikide pulgakookidega. Kui pulgakoogid on glasuuritud siis aseta nad edasiseks tahenemiseks külmkappi. Kui kasutasid pulgakookide katmiseks glasuuri, siis saad pulgakoogid külmkappi asetada karbiga, šokolaadikatte korral ei ole see ilmselt veel tahenenud ning koogid pead külmikusse panema koos penoplastiga. Muidugi võid pulgakooke tahendada nö “tagurpidi” ehk pall allpool ja pulk üleval. Sedasi toimides pead arvestama, et palli ümber valgub glasuurist piltlikult öeldes seelik, mis maitset muidugi ei mõjuta, kuid kui oluline on pulgakookide välimus, siis tead, millega arvestada.

LISANIPP! Kui pulgakookide katmisest jääb glasuuri või šokolaadi liiga palju järgi, siis valmista sellest ise šokolaad. Vooderda väike anum küpsetuspaberiga (nii saad šokolaadi vormist lihtsasti kätte). Kalla anumasse ülejäänud glasuur/šokolaad, puista peale nt kuivkülmutatud vaarikaid, pähkleid jms. Aseta külmkappi tahenema ning šokolaad on “valmis”, kui see on kõvaks muutunud.

The post Pulgakoogid appeared first on AUMALIIS.

Pulgakookide valmistamine on mõnus nokitsemine. Koogitaina tegemine ei võta kaua aega – kõik koostisosad blendris ühtlaseks lasta ja valmis, kuid aeganõudvam on pallikeste glasuurimine. Ja nagu välja tuli, siis mitte ainult aeganõudvam vaid ka üsna keeruline.

Tihti jagatakse pulgakookidega retseptidega koos pilte, kus puu- või paberpulkade otsas ilutsevad ideaalse ümmarguse kujuga armsad koogikesed. Mina ka lootsin, et lõpptulemus just selline on. Tegelikkuses nii ei läinud. Pulgakoogid kukkusid pulkade otsast põmm ja põmm alla, nii et pulgakookidest said pulgaga koogid. Proovisin retsepti mitu korda, katsetasin erinevaid nippe, et koogid pulkade otsa jääksid, kuid seda ei juhtunud. Küll aga sain ma erinevaid nippe, kuidas pulgakooke teha ning proovin kindlasti uuesti!

Nippide otsimise käigus leidsin ühe väga ülevaatliku postituse, kus on põhjalikult selgitatud, kuidas ja miks tegema peab. Lingin selle postituse siia: “Teeme pulgakooke!“.

Kuna antud retsept ei ole minu tehtud ja ma pulgakookide tegemist proovisin täiesti esimest korda just selle retseptiga, siis puudus mul igasugune kogemus. Oreo küpsiste ja maapähklivõi maitsekooslus on väga hea ning olenemata sellest, et koogid ei tahenenudki nii kõvaks, et jõuaksid pulga otsas seista, saab neid serveerida nö “tagurpidi”.

Ettevalmistusaeg: 15 minutit Aeg tahenemiseks: 1-2 tundi Glasuurimine + tahenemine: 1-2 tundi

Kogus: 18-20 pulgakooki

Vaja läheb:
176 g Oreo küpsiseid (suur pakk)
150 g toorjuustu
3 spl maapähklivõid
200 g tumedat küpsetusšokolaadi
meelepärast kaunistamiseks – mina kasutasin kuivatatud vaarika laaste, mis annavad pulgakoogi magususele värskemat maitset

Töötle köögikombainis või saumikseriga küpsised ühtlaseks puruks. Lisa küpsiste purule juurde toorjuust ja maapähklivõi – töötle segu ühtlaseks. Vormi küpsisemassist väiksed pallid – umbes 2,5 cm läbimõõduga ning aseta need taldrikule, vaagnale vms ja aseta külmkappi tahenema. Lase pallidel külmkapis taheneda 1-2 tundi. Täiesti kõvaks antud retseptiga pallid ei lähegi (ka siis mitte, kui neid üleöö külmkapis hoida).

Glasuuri tegemiseks sulata vesivannil tume küpsetusšokolaad.

Pulkade kinnitamiseks või nö “liimimiseks” pulgakookide sisse kasta pulgad umbes 1 cm ulatuses sulatatud šokolaadi sisse ning suru pulgakookide sisse. Oluline on jälgida, et ei suruks pulka liiga kaugele ega ka liiga vähe, muidu kukub pall pulga otsast kohe maha. Pulga peaksid suruma umbes palli keskele. “Liimi” kõikidele pulgakookidele pulgad ning aseta veel korraks külmkappi tahenema, et pulgad kinnituksid.

Vala sulatatud šokolaad tassi sisse (või mõne muu sügava nõu sisse). Šokolaadi peaks olema tassis nii palju, et pallid saaks šokolaadi sisse üleni ära uputada.

Kasta pulgakoogid šokolaadi sisse nii, et šokolaad kataks ka veidi pulka. Tõsta pulgakook šokolaadist välja (ära keeruta pulgakooki sokolaadi sees, sest nii võib pulk koogi seest välja tulla. Tõsta kook tassist välja ning lase üleliigsel šokolaadil maha valguda. Kaunista meelepärasega – nt nonparellide.

Ideaalis: torka pulgakoogid nüüd pulka pidi penoplasti sisse.

Tegelikkus: jäta nüüd pulgakoogid tahenema taldriku peale, pulk ülesse poole, mitte pulkapidi penoplasti sisse. Allpool pildil on üks õnnetu alla kukkunud pulgakook.

Võimalik, et pulgakoogid oleksid pulga otsa ilusti püsima jäänud, kui pallid oleksid väiksemad olnud. Ei tea – võid proovida teha väiksemaid palle ning anna mulle ka teada, kas pallid jäid pulkade otsa püsima!

Retsept on võetud ajakirjast “Hetk”.

The post Pulgakoogid – Oreo küpsiste ja maapähklivõiga appeared first on AUMALIIS.

Kuivatatud apelsinid leiavad jõulude ajal mitmekülgset kasutust. Nendest saad teha lihtsad kuuseehted, kaunistada torti, asetada jõululauale dekoratiivseks efektiks või miks ka mitte teha nendega ilusamaks kingipakke.

Ettevalmistusaeg: 10 minutit Aeg ahjus kuivatamiseks: 1,5 h

Kogus: nii palju, kui ühest apelsinist kettaid tuleb

Pese ja kuivata apelsin. Lõika terava noaga apelsinist peenikesed kettad – umbes 2 mm paksused. Võid teha ka paksemad, kuid sel juhul on kuivamise aeg ahjus pikem ning apelsinikettad ei jää nii dekoratiivselt läbikumavad. Kuivata apelsiniketastelt, mõlemalt poolt, liigne vedelik ning aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kuivata apelsine ahjus 100 kraadi juures 1,5 tundi. Iga 30 minuti möödudes kontrolli nende värvust ning pööra nad ümber, et nad kuivaksid ühtlasemaks.

Jäta ahjuuks terveks kuivamisprotsessiks lahti, nii pääseb liigne niiskus ahjust välja ning apelsinikettad kuivavad kiiremini.

The post Kuivatatud apelsinid appeared first on AUMALIIS.

Ekleerid kujutavad endas keedutainast pikliku kujuga koogikesi, mis on seest täidetud keedukreemiga ning pealt kaetud (enamasti) šokolaadiglasuuriga.

Ekleeride (éclair) nimetus, tähendab prantuse keelest otsetõlkes “välk” või “välgu sähvatus”. Miks just selline nimetus, täpsemalt ei teata. Ehk seetõttu, et need on sähvatuslikult head!?

Valmistusaeg: varu rohkem aega ja kannatust (2-3 h)

Portsjone: umbes 15 ekleeri

Ekleeride valmistamiseks tee kõigepealt valmis keedutainast. Retsepti selle tegemiseks leiad siit .

Selleks, et ekleerid saaksid ühtlaselt ühepikkused:

a) Tõmba küpsetuspaberile 10 cm pikkused jooned (nt vildika või mõne paksema markeriga) ning keera küpsetuspaber ümber – nii kumavad jooned läbi paberi, kuid ei segune tainaga.
b) Valmista “mõõtevahend”, mille saad asetada ahjuplaadile, valmis piserdada sobiva pikkusega jooned ning “mõõtevahendit” edasi tõsta. Mina voltisin (umbes) 10 cm pikkuse märkmepaberi üheks pikaks ristkülikujuliseks tükiks ning teipisin üle.

Küpseta ekleere (keedutainast) 220 kraadi juures 15 minutit, alanda kuumus 200 kraadini ning küpseta veel umbes 10-12 minutit. Kui ekleerid on valmis (kerkinud kohevaks ning pealt kuldpruunid), lülita ahi välja, tee ahjuuks lahti ning jäta nad veel umbes 3-5 minutiks lahtise ahjuuksega ahju ootele.

Liiga kiire ja suur temperatuurimuutus mõjub ekleeridele halvasti ning nad võivad kokku vajuda. Seetõttu on oluline lahtise ahjuuksega neid veel mõni minut ahjus hoida, et nad temperatuurimuutusega paremini kohaneksid.

Tõsta valmis ekleeritoorikud siinile jahtuma ning valmista samal ajal täidis(ed). Ekleerid võib valmis küpsetada ka serveerimise eelsel päeval. Kuid oluline on täidistega need siiski serveerimisega samal päeval täita. Täidisega täidetud ekleerid kaotavad oma krõbeduse, kuna täidis muudab krõbeda kooriku pehmemaks.

KLASSIKALINE VANILJEKEEDUKREEM

Vaja läheb:

3,5 dl 3,5% piima
1,5 dl 35% koort
0,75 dl suhkrut
1 vanillikaun
1 muna
3 munakollast
20 g maisitärklist

Vaniljekeedukreemi valmistamiseks toimi järgnevalt:

Kui täidis on täielikult jahtunud (ning eelnevalt valmistatud ekleerid samuti) on paras aeg ekleere täitma hakata. Täitmiseks on kaks võimalust:

Klassikaliselt tehakse ekleeridele peale šokolaadikate. Mina tegin katte sulatatud valgest šokolaadist (70g), millele lisasin värvi andmiseks paar tl mustikamahla ning vedeldamiseks veidi kuuma vett.

The post Ekleerid klassikalise vaniljekeedukreemi täidisega appeared first on AUMALIIS.

Tainast saab kasutada nii soolaste kui ka magusate täidistega tuuletaskute, ekleeride vms valmistamiseks. Keedutaina valmistamine ei ole raskem, kui mis tahes teise taina tegemine, kuid vajab mõningast harjutamist ning teatud nippide meeles pidamist.

Paljudele, nii ka mulle, tekitas esialgu keedutaina valmistamine kartust. Pärast paari korda valmistamist ning õige retsepti leidmist tundus mulle, et tegelikult pole keedutainas üldsegi nii keeruline, kui alguses arvasin. Täiesti esimesel korral, kui tainast valmistasin, tuli kõik ilusti välja – ilmselgelt oli tegemist algaja õnnega. Umbes aasta, või isegi rohkem, polnud ma keedutainast uuesti teinud kuni tänaseni. Plaan oli valmistada ekleere. Kasutasin sama retsepti, kuid tulemus polnud kaugeltki sama, mis esimesel korral – tainas jäi liiga vedel, seega küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile taina pigistamisel valgus see lihtsalt laiali.

Ma ei olnud nõus alla andma ning proovisin teha tainast uuesti. Ja siis veel uuesti. Kolmandal korral, kui olin suurendanud jahu kogust, tuli tainas välja täpselt selline, nagu olema peaks – piisavalt paks, et säilitada vormi, kuid mitte ka liiga tihke. Panin kirja ning tegin ka pildid, kuidas mina keedutainast teen ja loodan, et õnnestub teistelgi.

Valmistusaeg: 2-3 tundi (koos ekleeride valmistamisega)

Portsjonid: umbes 15 ekleeri või veel rohkem tuuletaskuid

Keedutaina tegemiseks läheb vaja:
3 dl vett
0,5 tl soola
80 g võid
180 g jahu
4 muna

1. Pane vesi, sool ja kuubikuteks lõigatud või potti ning aseta esialgu madalamale kuumusele. See on oluline, et või sulaks enne vee keema minemist. Kui või on sulanud ja segu ühtlane, lase see korraks keema tõusta.

2. Võta pott tulelt ning lisa kogu jahu kogus korraga segu sisse. Klopi-sega saadud mass puulusikaga ühtlasemaks.

3. Tainas võib selles punktis välja näha üsna ebamäärane! Kuid, kui kõik on õigesti, muutub see ühtlasemaks!

4. Pane segu pliidile tagasi, kuumuta keskmisel tulel ning sega pidevalt – tainas hakkab muutuma siidisemaks ning ühtlustuma. Tõsta tainas tulelt ning lase jahtuda.

5-6. Lase tainal jahtuda senikaua, kuni seda on võimalik kätega katsuda (umbes +60-70°C-ni). Lisa jahtunud tainale ÜHEKAUPA munad ning sega tainas pärast iga muna lisamist ühtlaseks – seda tehes kas mikseri või puulusikaga segades.

Kui segada munad liiga kuuma segu sisse võivad munad hüübida ning tainas kerkib küpsemisel vähe.

Ühekaupa munade lisamisel on võimalik pärast iga muna lisamist hinnata taina konsistentsi. Võib juhtuda, et viimase muna lisamine on ülearune.

7. Valmis tainas on elastne ja läikiv – kui taina sisse tõmmata lusika sabaga vagu, täitub see aeglaselt. Pane tainas kondiitrikotti ning piserda soovitud kujud (ekleerid, tuuletaskud) küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

The post Keedutainas appeared first on AUMALIIS.

Isetehtud leival on mitmeid eeliseid – tead ise täpselt, millest see koosneb, saad valida ise lemmik lisandeid ning ise tehtud kodustes toitudes on alati killuke seda, mida poest osta ei saa. Ma ei ole leivategemise ekspert, aga jagan leiva tegemist pildiseeriates, et teil oleks kergem jälgida, milline tainas mul mingis faasis välja näeb.

Leiva tegemiseks varu rohkem aega, nii kahe päeva jagu – täpsustades mitte kaks tervet päeva, vaid ühe päeva õhtul alustad ja teise päeva lõunaks umbes lõpetad. Lisanditeks võib kasutada nii köömneid, seemneid, pähkleid, marju kui ka puuvilju. Arvestama peab sellega, et kui lisand on liiga vesine, siis võib leiva lõpptulemus tulla nätske (näiteks, kui lisad sibulatükke, siis need tuleks enne leiva sisse lisamist pannil kuumutada klaasjaks ning üleliigne vedelik paberiga eemaldada).

Jagan seemneleiva retsepti, kuid samad kogused toimivad täpselt samamoodi ka ilma seemneteta leiva valmistamiseks. Midagi rohkem ega vähem lisama ei pea.

Vaja läheb:
150 g juuretist
175 g + 350 g täisterarukkijahu
500 ml vett
3 tl soola
100 ml suhkrut
2-3 spl rukkilinnase jahu
240 g röstitud päevalilleseemneid
veidi võid vormi määrimiseks

Kordan igaks juhuks uuesti, et antud kogused on ühe leiva tegemiseks (mahub 30 cm pikkusesse leivavormi)!

Mugav on leivateo esimene etapp planeerida õhtusse aega ning jätta juuretis järgmise päeva hommikuni sooja kohta seisma. Muidugi võib juuretise valmis segada varahommikul ning leiba küpsetada hoopis õhtul. Juuretis seisab külmkapis 2 nädalat, seega on see piisav aeg, et uus leivategu jälle ette võtta.

Võta külmkapist juuretis ning aseta suurde kaussi. Lisa sellele käesoe vesi ning 175 g täisterarukkijahu. Sega segu vispliga ühtlaseks. Selles etapis jääbki juuretisesegu pigem vedelam, kuid mitte täiesti vesivedel.

Pärast jahu ja vee lisamist jäta juuretis sooja kohta üleöö seisma. Esimesel päeval rohkemat tegema ei peagi!

Lisa üleöö seisnud juuretisele 3 tl soola, 100 ml suhkrut ning 350 g täisterarukkijahu. Kui tainas tundub, et jääb väga kuiv, siis lisa veidi veel käesooja vett. Sega tainas ühtlaseks.

Kui tainas on ühtlaselt läbi segatud, siis on aeg järgmiseks leivateoks 150 g juuretis võtta.

Lisa tainale rukkilinnase jahu ning eelnevalt röstitud ja jahtunud päevalilleseemned.

Kui eelnevalt sai tainast segada veel lusikaga, siis nüüd võta appi käed ning sega segu ühtlaseks. Sega segu mõnda aega, see aitab kaasa taina kerkimisele. Kui päevalilleseemneid mitte lisada, siis tainas peaks olema lusikaga läbi segatav ning käsi määrima, hetkel veel, ei pea.

Pärast taina sõtkumist jäta see vähemalt 3 tunniks kerkima. Õigesti valminud tainas kerkib silmnähtavalt.

. . . 3 tunni pärast oli tainast kausis täpselt nii palju . . .

Määri ahjuvorm korralikult võiga. Mitmetes retseptides on kirjas, et ahjuvorm vooderdada küpsetuspaberiga – seda võib teha, aga on lisatöö, kuna võiga määritud vormist tuleb leib väga ilusti välja!

Kui tainas on vormi tõstetud silu seda pealt märgade kätega – nii jääb pealispind ühtlasem ja ilusam. Puista peale päevalilleseemneid ning suru need niiske käega tainasse kinni.

Lase tainal vormis enne küpsetamist veel 20 minutit kerkida.

Pildilt on näha, et tainas ei ole pärast 20 minutit vormis seismist teab mis palju kerkinud – vahepeal kerkib rohkem, vahepeal ma unustan leiva veidikeseks kauem kerkima, see ei muuda lõpptulemust.

Küpseta leiba kõigepealt eelsoojendatud ahjus 250 kraadi juures 15 minutit – leivale tekib krõbe koorik, kuid seest ei ole veel valmis. Seejärel alanda kuumust 200 kraadini ning küpseta leiba veel 25 minutit, nii valmib leib ka seest.

Valminud leib kummuta vormist välja. Tee käed külma veega niiskeks ning patsuta leiva küljed ja pealispind, nii säilib leiva mõnus krõbe koorik. Jäta leib rätiku alla jahtuma ning naudi sooja, kuid mitte tulist, leiba koos mõnusa ürdivõiga. Kui lõikad ahjusooja leiba, siis selle sisemus nakkub noa külge.

Kahe leiva tegemiseks on vaja järgmisi koguseid:
300 g juuretist
600 ml + 1310 ml täisterarukkijahu
1000 ml vett
4 tl soola
200 ml suhkrut
4-6 spl rukkilinnase jahu
seemneid – vastavalt soovile

Kahe leiva tegemiseks vajalike koguste retsept on algretsept, millest on võetud ühe leiva kogused. Pane tähele, et kahe leivateo retseptis on rukkijahu kogused milliliitrites, kuid enda jaoks kaalusin koguse grammidesse. Kui valmistad tainast kahe leiva jaoks, pane seda tähele ning ära mõõtmise asemel jahu kaalu!

•    •    •    •    •    •    •

Ma ei ole 100% kindel, et just juuretise tõttu, aga mõnel korral tekkisid küpsedes leiva kooriku sisse lõhed. Erinevaid meetodeid katsetades avastasin, et kui leiba kergitada koheselt vormis (piltidel panen esialgu leiva 3 tunniks kerkima kaussi ning hiljem tõstan vormi), siis küpsedes lõhesid sisse ei tekkinud. Kui oled kimpus sama murega, siis proovi koheselt leib vormis kergitada.

The post Leiva küpsetamine appeared first on AUMALIIS.

Vastlapäev (ka lihaheite-, liugu- ning pudrupäev) on liikuv püha, kuid alati kindlal nädalapäeval – teisipäeval! Sõna „vastlapäev“ tuleneb alamsaksakeelsest sõnast „vastelavent“, mis otsetõlkes tähendab paastuööd, kasutusele võeti sõnast esimene pool. Kuna vastlapäev on päev enne suurt paastuaega, siis oli traditsiooniks pakkuda rasvaseid ja rikkalikke toite – hommikusöögiks vastlapuder, milleks enamasti oli tangupuder, lõuna ja/või õhtusöögiks valmistati seajalgu ubade või hernestega ning lisaks pakuti ka odrast vastlakaraskit, mis hiljem, 20.sajandil, vahetati välja vastlakukliga, mida serveeriti vahukoorega.

Liulaskmise traditsioon on edasi kandunud põhimõtteliselt muutmata kujul. Tänase päevani käivad liumägedel kelkudega alla laskmas nii noored kui vanad, ning võisteldakse pikema liu nimel. Vanasti tagas pika liu tegemine linataimede pikemaks kasvamise. Linataimedest kooti linakangast, millest valmistati rõivaid ning voodipesu jms.

Seajalad lihast puhtaks söödud, oli traditsiooniks kondist vastlavurride tegemine. Seajalakondi keskele tehti auk, aeti nöör läbi ning tõmmati vurr vurisema. Hiljem asendati seajalg juba nööpidega.

Kui vastlapäeval lume olemasolus ei saa olla kindel, siis kindel saab olla selles, et vähemalt ühe vastlakukli sööb meist igaüks!

Allpool jagan retsepti, mille järgi mina kukleid teen. Samm-sammulise õpetuse juures on lisatud ka pildid.

Valmistusaeg: varu rohkem aega

Portsjonid: 8 kuklit

Pärmitaina tegemiseks:
1,25 dl piima
12,5 g presspärmi
1 munakollane
0,25 tl soola
0,5 dl suhkrut
0,5 tl kardemoni
225-300 g nisujahu
50 g toasooja võid

Täidise jaoks:
1,5 dl vaarikamoosi
300-400 g vahukoort (olenevalt kui kohevat mütsi kukli peale teha soovid)
2,5 spl suhkrut
pealeraputamiseks tuhksuhkrut

1. Vali taina tegemiseks suurem kauss, et tainal oleks hiljem piisavalt kerkimisruumi. Hõõru kausis pärm paari supilusika suhkruga vedelaks.

2. Soojenda piim kastrulis soojemaks (käesoojaks) ning lisa pärmile. Lisa hulka veel munakollane, sool, ülejäänud suhkur ning kardemon. Sega segu ühtlaseks.

Liiga kuuma piima lisamisel on oht pärmseente hukkumisel, samas kui liiga külma vedeliku lisamisel ei hakka pärmseened aktiivselt tööle.

3-4. Lisa segule pool jahukogusest ning sega ühtlaseks. Lisa vähehaaval kogu jahu kogus ning kui segamine raskeks muutub, võta appi käed ning sõtku tainast edasi.

5. Lisa tainale toasoe pehme või ning sõtku see tainasse nii, et lõpptulemuseks oleks tainas jälle ühtlane. Või tainasegu hulka sõtkumine on üsna raske, olenemata, et või on toasoe. Mina tihti sulatan või enne tainasegu sisse lisamist ära – lisan koos jahuga ning sõtkun kõik koos ühtlaseks.

6-7. Sõtku tainast senikaua, kuni see on ühtlane, elastne ning laseb kausi servadest lahti. Kui tainas ei näi sulle selline, on liiga kleepuv, pane jahu juurde. Puista tainas jahuga üle, kata tainakauss rätikuga ning jäta sooja kohta kerkima (näiteks leige radiaatori peale või põrandaküttega põrandale).

8. Jäta tainas kerkima 1,5-2 tunniks. Tainas peaks kerkima umbes kahekordseks.

9. Raputa töölauale väheke jahu ning tõsta kerkinud tainas sellele. Tee tainakogus pooleks. Rulli töölaual ühest tainapoolest piklik riba ning jaga see neljaks – iga tükk peaks kaaluma umbes 60 g.

Sama suurusega kuklid küpsevad võrdselt – selleks, et saada samade suurustega kuklipallid, kaalu tainatükid ära.

10. Vormi tainatükid peopesade vahel ühtlasteks pallideks. Toimi samamoodi ka teise tainapoolega.

Kui peopesade vahel rullides ei tule ühtlased pallid, siis tõmba käte vahel tainapalli pealmine kiht ühtlaseks ning “ülejäänud” tainas peida palli alla.

Tõsta tainapallid järelkergituseks kuskile tasapinnale – parim variant on, kui tõstad pallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, nii ei pea tainapalle pärast kerkimist enam ümber tõstma. Jäta pallide vahele kerkimisruumi. Kata köögirätikuga ning pane umbes 30 minutiks sooja kohta kerkima.

11. Pintselda kerkinud tainapätsid lahtiklopitud munaga ning küpseta 210 kraadises ahjus 10-12 minutit.

12. Tõsta valminud kuklid restile ning jahuta täielikult.

Kui vahukoor piserdada peale soojale kuklile, siis hakkab see seal sulama.

13. Lõika terava noaga tainapätsidelt ülemine osa ära ning uurista teravaotsalise noaga selle sees olev sai välja. Ole ettevaatlik, et noaga põhja sisse auku ei tee! Tõsta kukli sisse teelusikatäis vaarikamoosi.

14. Vahusta 35% koor koos suhkruga tugevaks vahuks. Piserda vahukoor kondiitrikoti abiga kukli sisse ning peale (või tõsta vahukoor kukli peale lihtsalt lusikaga). Kata kuklid mütsiga ning puista peale tuhksuhkrut.

Kui soovid valmistada rohkem kukleid siis korruta koostiained lihtsalt kahega. Kuklite sees olev vaarikamoos teeb vahukoore mahedamaks ning samas värskendab maitsemeeli.

The post Vastlad ja vastlakuklid appeared first on AUMALIIS.