Tere Viivika!

Mina olen alati küpsetanud tavalise programmiga (ehk soojus ühtlaselt alt ja pealt). Selleks, et tuleks krõbe koorik tõstan küpsemisaja lõpus kuumust lihtsalt kõrgemaks. Mina ei ole ahju põhja vett lisanud – ilmselt oleks see siis vajalik, kui pöördõhuga küpsetada.
Ma ei ole ise savist küpsetusvormiga teinud, seetõttu ei oska ka mingeid häid nippe juurde jagada.

Tõesti leiab internetist ja ka mujalt väga palju erinevaid retsepte leiva küpsetamisest, sama on ju tegelikult iga muu retseptiga. Tuleb asuda lihtsalt proovima ning leidagi endale retsept, mis nii maitse-eelistuste kui tegevuskäigu järgi kõige rohkem sobib.

Juuretise võtmise kohta on samuti kahetised arvamused – kes arvavad, et juuretise peaks võtma enne lisaainete lisamist, kes arvavad, et juuretis tuleks võtta pärast suhkru ja soola lisamist, kuid enne, kui on lisatud muud lisandid (nt seemned, rukkilinnase jahu jms). Isiklikult võtan juuretise pärast rukkijahu ning soola ja suhkru lisamist. Ei ole proovinud, kuidas juuretis elab siis, kui talle toiduks soola ja suhkrut mitte lisada. Ei väida ka, et kumbki viis õigem on kui teine – eks tulebki katsetada ning leida enda jaoks sobivaim lahendus, just see ongi kõige õigem.

Mul endal tekib õli lisamisega kohe küsimus, milleks peaks õli lisama? Mis ta tainale juurde annab? Ise ma õli ei lisaks ja ei oska kohe välja mõelda ka, miks selle lisamine hea oleks.

Väidetakse, et juuretist saab säilitada ka sügavkülmutatud kujul. Ise proovinud ei ole ja ei ole julgenud ka proovida, kuna enamikus kirjanduses leiab, et sügavkülmutatud juuretist on väga raske uuesti elule turgutada. Isiklikult, kui tean, et leivateole jääb pikem vahe, siis olen juuretise uuesti küsinud sõbrannadelt või ostnud täiesti uue taluturult. Kui tahad siiski, et säiliks enda juuretis, siis võib vahepeal ju leivapätsi ikka küpsetada ja selle näiteks ära kinkida (kui enda tarbeks ära ei kulu või pere tahaks leiva söömisest nö puhata).

Poeleibade valmistamiseks kasutatakse lisaks juuretisele ka pärmi, kuna see kiirendab tootmise protsessi – leiva valmistamist kuni selle poelettideni jõudmist. Tööstustele on oluline toota koguseid vastavalt tarbija soovile ning kuna see on mahult siiski väga suur, siis ei ole aega nii suure mahuliselt tegeleda leivataina eraldi kergitamisega. Seetõttu ka väikeste pagarikodade ning kodus valmistatud leibade sisud on nö puhtamad. Samuti on muude abiainetega, mida tööstused lisavad – et saavutada kiire tootmine ning leiva konsistents ja välimus, mida tarbija soovib (pehmus, õhulisus jms omadused).

Loodan, et minu vastustest on abi 🙂