Munadepühadel on vahva traditsioon munade värvimine ning hiljem nende koksimine. Mäletan lapsepõlvest, et eriti vahva oli koksida kõik kausis olevad munad katki ning jätta nende söömine vanemate hooleks. Olles ise nüüd lapsevanem, on see jäetud samamoodi minu hooleks. Ehk siis, tihtipeale pärast munapoksi, jääb alles hulganisti keedumune, millega ei oska midagi peale hakata – palju sa neid niisama süüa ikka jaksad! Seetõttu jagan 5 ideed/võimalust/retsepti, mida teha keedetud munadega.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •    •

1. Esimeseks võimaluseks toon välja kõige lihtsama MUNAVÕILEIVA valmistamise. Määri leivale võid vms määret, laota peale viilutatud keedumunad, puistad peale hakitud rohelist sibulat ning soola-pipart. Juurde võid lisada muidugi kõike meelepärast.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •    •

2. AVOKAADO-MUNAVÕIE või lihtsalt munavõie. Avokaado-munavõide tegemiseks on vaja avokaadot, keedetud mune, hapukoort, majoneesi ning sulajuustu. Tee avokaado viljaliha ning keedumuna kahvliga puruks, tõsta kaussi, lisa juurde veidi hapukoort, majoneesi ning sulajuustu. Maitsesta soola (nt ka ürdisoolaga) ja pipraga ning sega segu korralikult läbi. Hapukoort-majoneesi-sulajuustu pane alguses alati veidi vähem, sest kui võie jääb kuiv, on juurde neid lihtne lisada, kui aga paned alguses kohe neid rohkem on oht, et võie saab vedel. Tavalise munavõide tegemisel jäta lihtsalt avokaado lisamata.

Lisa avokaadole veidi sidrunimahla, siis ei muutu see värvuselt pruunikaks.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •    •

3. TÄIDETUD MUNAD. Täidetud mune oleme harjunud valmistama pigem peolauale, kuid neid on mõnus süüa ka hommikusöögiks või miks mitte ka lõuna- või õhtusöögi kõrvale. Vaja läheb: keedetud mune, sulajuustu, majoneesi, hapukoort, sinepit ning soola (koguseid on raske kirja panna, kuid aluseks võid võtta, et 8 keedumuna kasutamisel: 8 munakollast, 12 pooleks lõigatud munapoolt (selleks, et munavalgetele saaks peale piserdada korralik kogus munakollasevahtu tuleb kasutada munakollaseid veidi rohkem, alles jäänud munavalge pooled söö lihtsalt ära), 30 g sulajuustu, 15 g majoneesi, 3 spl hapukoort, suurem törts sinepit ning näpuotsaga soola).

Koori munad ettevaatlikult ära ning lõika pikuti pooleks. Tõsta lusika abiga munavalge seest munakollased blendrisse ning laota poolitatud munavalged serveerimisvaagnale. Munakollastele lisa juurde sulajuust, majonees, hapukoor, sinep ja sool ning blenderda segu ühtlaseks. Kui segu jääb liiga kuiv, siis lisa teelusikatäite haaval hapukoort juurde ning blenderda uuesti ühtlaseks.

Tõsta munakollase vaht pritsikotti, millele oled pannud sobiva koogipritsi otsiku, muidugi võib alati munavalged täita munakollase täidisega lusika abiga. Soovil puista peale garneering. Mina raputan peale näiteks paprika väikseid tükke või hakitud maitserohelist.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •    •

4. KALASALAT KEEDUMUNADEGA. Olen varasemalt blogis jaganud suitskoha salati retsepti, kuid kui suitsukala ei ole, siis saab kasutada nt ka praekala. Salati tegemiseks läheb vaja: keedumune, kala (suitsutatud või praetud), praekartulit, aedube, kirsstomateid, lehtsalatit. Kastmeks peale nirista veidi oliiviõli ning veiniäädikat.

Pese ja koori kartulid, aseta keevasse vette ning keeda pehmeks. Keeda ka aedube, soolaga maitsestatud vees, umbes 5 minutit.

Lõika keedetud kartulid suupärasteks tükkideks ning prae kiirelt pannil läbi. Aseta suure vaagna põhja salatilehed. Salatilehtede peale aseta sektoriteks lõigatud tomativiilud ja munad, jahtunud aedoad, kartulid ning lõpuks kala tükid. Nirista peale oliiviõli ning veiniäädikat. Puista õrnalt kogu vaagen üle veel soola ja pipraga.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •    •

5. POOLA KASTE. Poola kaste sobib serveerimiseks kalaga – nt praekalaga. Kastme tegemiseks läheb vaja: võid, kalapuljongit, keedetud mune, sidrunit ning soola (3 keedumuna kasutamisel lisa 1 dl kalapuljongit, 100 g võid).

Sulata potis või ning lisa puljong. Kindlasti kasuta kalapuljongit, sest see annab kastmele iseloomuliku maitse. Lase puljongil keema tõusta, lisa hakitud keedumunad, maitsesta sidruni ja soolaga ning kaste ongi valmis.

The post 5 retsepti/võimalust, kuidas ära kasutada keedetud mune appeared first on AUMALIIS.

Munajahi tegemiseks läheb vaja: (pilt nr1)

• (soovituslikult) munakarpe (täpsemalt munakarbi kaaneosa)
• paksemat paberit (ise kasutasin 300 gr) + tavalist koopiapaberit
• joonistusvahendeid (pliiatsit, vildikaid vms) + kääre
• kudumisvarrast (vajalik paberi murdekohtade sisse joonimiseks, kui kasutad kaarti joonistamiseks paksemat paberit)
• plastikust lahtikäivaid mune (hea kasutada juhul, kui plaanid munajahi korraldada õues ning aardeks on nii pisikesed šokolaadimunad, et need mahuvad suurema muna sisse ära – lisaks sellele, et plastmuna kaitseb ilmastiku eest, tekitab see lastele üllatusmuna efekti). Kui plaanite munajahi aaretena kasutada suuremaid šokolaadimune, siis neid ei ole vaja kuskile eraldi ära “pakkida”
• ja muidugi šokolaadimune!

2. Esmalt valmista munajahi kaart, millele joonista õuealal paiknevad hooned või kui plaanid munajahi korraldada tubaselt, siis joonista maja/korteri plaan. Märgi kaardile ristiga kohad, kuhu munad peidad ning kirjuta juurde numbrid. Numbrid on vajalikud selleks, et lisada juurde kindlas järjekorras vihjed, et lapsel oleks mune lihtsam ülesse leida (nt “Järgmise muna leiad kohast, kus saab liivaga mängida”).

3.-5. punktid on valikulised! Saab ka ilma munakarpide kasutamiseta! Miks mina munakarpe kasutan? Suurem laps on mul tulihingeline Pettsoni ja Finduse fänn. Kui ta poes neid vahvaid Coopi munekarpe nägi, ütles ta, et NEED on ju PETTSONI kanad ja neid mune peab kindlasti võtma. Kuna need karbid on tõesti väga vahvad, siis mõtlesin neid ka kuidagi ära kasutada. Lisaks saab munakarbi alumist osa kasutada värvitud munade hoiustamiseks.

3. Lõika munakarpide kaante keskmine tasane osa ära. Nendega saad kaunistada munajahi kaardi tagumise poole. Jaota kaart neljaks osaks nii, et munakarbi kaaned mahuksid ilusti peale (ülemine ja alumine osa jäävad ilmselt paberist üle turritama, aga sellest pole midagi). Kui kasutasid kaarti tegemiseks paksu 300 gr paberit, siis tee murdekohtadele kudumisvarda ja joonlaua abiga sooned, et paberit oleks lihtsam murda.

4. Kleebi kaardile (endiselt tagaküljele) kahepoolne teip ning kleepi munakarbi kaaneosad kaardi külge.

5. Murra kaart “akordioniks” kokku.

6. Kirjuta väikestele sedelitele vihjed, et lapsel oleks lihtsam peidetud aardeid ülesse leida. Väiksemate laste puhul võid kirjutamise asemel kasutada hoopis pilte – nt kui aare on peidetud jalgratta juurde, siis joonistad jalgratta (või kasutad kleepsu või internetist leitud pilti).

7. Pane plastikust lahtikäiva muna sisse šokolaadimunad ning kokku volditud vihje, mis juhatab lapse järgmise peidukoha juurde.

Peida kõik munad koos šokolaadimunade ja vihjetega ära, anna lapsele kaart ning asuge mängima! Eriti vahva on, kui mängu alguses annad lapsele väikse korvi, kuhu ta saab kõik leitud munad kokku korjata.

The post Munajaht appeared first on AUMALIIS.

Suur reede on Kristuse ristisurma päev, mis teeb sellest päevast kristlaste jaoks kõige suurema leinapäeva. Sellel päeval ei helise kirikukellad, ei tehta tööd ning kirikus ei toimu laulatusi ega muid pidulikke üritusi.

Kurvale reedele järgneb vaikne laupäev, mis on vaikne ootuse päev. Öeldakse, et sel päeval ei kasva isegi rohi. Rahvakalendri kohaselt tehti sellel päeval enamik pühade ettevalmistusi.

Ülestõusmispüha on vastand Suurele Reedele, see on kristlaste suurim rõõmupüha aastas – Kristus on üles tõusnud! Sellel päeval saab läbi vastlapäevast alanud paastuaeg. Uskumuse kohaselt on see päev, mil päike tõustes tantsis, vesi muutus minutiks magusaks ning päikesetõusueelne silmapesu tagas tervise ja virkuse. Kirikusse viidi õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti ehk löödi pajuvitstega terveks. Tuppa toodi pajuurvad, ajatati taldrikus või kausis muru, millele hiljem värvitud munad asetati.

Rahvasuu nimetab ülestõusmispühasid veel kevad-, lihavõtte- ning kiigepühadeks. Kevadpühade nimetuse on saanud seetõttu, kuna talvel varjusurmas olnud loodus on sellel ajal tärkamas. Eestlastele on alati olnud tähtis ootus kevadele, mis tähendab suve tulekut, lootust soojale ilmale ja üldse paremale elule. Kuna selle pühaga lõppes paastuaeg ning võidi jälle liha süüa, siis kutsuti seda ka lihavõttepühadeks. Ülestõusmispüha tähistati Lõuna-Eestis kiikumisega. Kiikumisel on maagiline tähendus, mis loob tervist, elujõudu ning õnne endale ja karjale. Kiikumine oli noorte lõbustus, mille juurde käisid mängud, tantsud, laulmine ja jõukatsumine.

Munad sümboliseerivad uut elu ja kestvust. Mune ei tohtinud paastuajal süüa, seetõttu kogunes neid ülestõusmispühadeks rohkem. Neid käidi korjamas üksinda või kampadega teistest peredest ning oli noormeeste tava. Tava kohaselt anti rohkem või erilisemaid mune noormehele, kes lemmik või muidu meeldiv. Tooreid mune sokutati neile, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm.

Mune värviti erinevalt. Laialt oli levinud munade värvimine sibulakoorte, kaselehtede, madaraga (rohttaim) või kohviga. Mustri saamiseks lisati riisi või tangu, kirjutati munadele või kraabiti osa värvi maha. Taimekuju saamiseks seoti erinevaid taimi vastu riidesse keeratud muna. Värviliste munade saamiseks kasutati vesivärve või munalakke. Viimaseid ei olnud pärast II maailmasõda enam saadaval ning seetõttu kasutati käepärasemaid vahendeid – näiteks kaaliumpermanganaati või briljantrohelist. 20.sajandil ning ka tänapäeval kasutatakse munade kaunistamiseks kleepse ja muid vesipilte.

Enne koksimist tuli mõelda salajane soov ning kellel jäi pärast koksimist muna terveks, selle soov pidi täituma. Koksimisel olid salajased nipid – nimelt oli oluline, et koksitaks terava otsaga ning muna oli tugevam, kui seda hoiti peos õigesti. Traditsiooniks oli ka munade veeretamine mööda munarenne või lihtsat mäest alla. Kelle muna vastu teise muna läks, sai selle endale. Munade veeretamine, nagu ka nende korjamine, oli meeste tava.

Teadaolevalt pärineb esimene teade lihavõttejänesest 1572. aastast Saksamaalt. Lihavõttejänes peitis munad öösel aeda, korterisse, majja, rõdule vms ning lapsed otsisid need ülesse. Tänapäeval on see tava endiselt elav, kuid tihti peidetakse pärismunade asemel šokolaadimune või -kujukesi.

Niisiis munadepühad, see tähendab, et on aeg mune värvima hakata! Uurisin, millega saaks looduslikult mune värvida. Erinevaid blogisi ja artikleid lugedes leidsin mitmeid lahendusi värvide saamiseks, kas aga kõik väljatoodud võimalused annavad soovitud tulemuse?

Selleks, et aega kokku hoida ning vähendada totsikute-potsikutega toimetamist plaanisin kolmest (neljast) komponendist valmis teha põhivärvide kontsentraadid ning nende kombineerimisega saada kõrvalvärvid. Millest ma täpsemalt räägin? Panin oma jutu selgitamiseks siia värviringi pildi.

Nimelt on värviringis kolm põhi- ehk primaarvärvi – kollane, punane ja sinine. Põhivärvide omavahelisel segamisel saadakse kõrval- ehk sekundaarvärvid.

punane + kollane = oranž
kollane + sinine = roheline
punane + sinine = lilla

Kindlate värvitoonide saamiseks katsetasin järgmisi toiduaineid:

• sinine – punane kapsas
• lilla värvi saamiseks segasin kokku punase kapsa ning punapeedi ja punase sibula koorte kontsentraadid
• punane – punapeet ja punase sibula koored
• oranž – kurkum + punapeedi ja punase sibula koored
• kollane – kurkum
• roheline – kurkum + punane kapsas

TÖÖKÄIK

Sinise värvitooni saamiseks lõikusin pool väiksemast punasest peakapsast potti ning panin umbes 7 dl veega keema. Lasin kõigepealt vee keema, siis keerasin kuumuse madalaks ja lasin 1 h vaikselt podiseda. Seejärel valasin vedeliku tassi ning lasin jahtuda. Jahtunud vedeliku sisse lisasin 1 tl äädikat. Kontsentraadi sisse asetasin eelnevalt keedetud valge muna, mille jätsin sinna üheks tunniks (tegelikult unustasin selle sinna isegi kauemaks). Olen tulemusega täiesti rahul. Alguses oli muna vedelikust välja tõstes lillat värvi, kuid kui värv ära kuivas jäi alles sinakas-rohekas värv.

Samal ajal koos kapsastega panin keema ka potitäie hakitud punapeete koos punase sibula koortega. Mitmes blogis oli välja toodud, et peet oodatud punast värvust ei andnud. Seetõttu mõtlesin punapeedi värvi intensiivistada ning lisasin peedile juurde punase sibula koored. Saadud kontsentraati (jahtunud) lisasin 1 tl äädikat ning lasin munal vedelikus olla 1h (unustasin ka siia muna tegelikult kauemaks). Punase sibula koorte lisamisel on tulemus intensiivsem küll, kuid mitte punane vaid tumedam pruun.

Ühes blogis oli välja toodud, et punapeediga saab ilusa punase värvuse kui muna jätta punapeedi kontsentraati üleöö seisma. Võib-olla oleks see toiminud, võib-olla rikkus punaka värvuse minu poolt lisatud punase sibula koored – kes teab? Tuleb proovida uuesti.

Kollase värvuse saamiseks valasin 5 dl vee sisse 2 spl kurkumi pulbrit ning keetsin vett 15 minutit. Seejärel lisasin jahtunud kontsentraadi sisse 1 tl äädikat. Muna hoidsin vedelikus 15 minutit ja olen tulemusega rohkem kui rahul! Ilus õrn erkkollane! Blogides oli välja toodud, et kurkumiga värvitud munad määrivad hiljem. See on pigem müüt – kurkumi keetmisel tekib vette sete, mis jääb ka muna külge. Kui muna pärast vedelikust välja võtmist paberkäterätikuga puhtaks teha, siis muna rohkem ei määri.

Rohelise värvi saamiseks hoidsin muna kõigepealt 15 minutit kurkumi kontsentraadi sees, puhastasin ära ning siis panin punase kapsa kontsentraadi sisse, kus muna seisis 30 minutit. Tulemuseks on ilus, küll mitte erk, kuid siiski roheline!

Vahemärkusena mainin, et pärast iga muna värvimist kurkumi kontsentraadis, jäid munadel kollane värvus järjest heledamaks.

Oranži värvi saamiseks hoidsin muna jällegi kõigepealt kurkumi vedelikus, 15 minutit, puhastasin ning asetasin punapeedi-punase sibula koorte kontsentraati 30 minutit. Tulemuseks tuli selline kergelt pruunikas-oranžikas – võib ka rahule jääda.

Lillat värvi muna saamiseks asetasin muna punase kapsa vedelikku, hoidsin seal 30 minutit ning siis tõstsin punapeedi-punase sibula koorte vedelikku 20 minutiks. Tulemus on jälle pruunikas, lillat värvi ei kumanud kuskilt.

Isegi, kui kõiki oodatud värvitoone ei tulnud, oli värvimine põnev ning munad on iseäralikult vahvad.

The post Ülestõusmispühad appeared first on AUMALIIS.