Miks mitte valmistada emadepäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks kingituseks tavalise kaardi asemel üllatuskarp, mida avades tekitavad selle kukkuvad külje vahva efekti ning selle sisse saab ära peita nii pilte, luuletusi kui miks mitte ka midagi magusat.

Kuna karbi meisterdamist on lihtsam jälgida liikuvas pildis, siis selle valmistamisest leiad video siit:

The post Üllatuskarp appeared first on AUMALIIS.

Munajahi tegemiseks läheb vaja: (pilt nr1)

• (soovituslikult) munakarpe (täpsemalt munakarbi kaaneosa)
• paksemat paberit (ise kasutasin 300 gr) + tavalist koopiapaberit
• joonistusvahendeid (pliiatsit, vildikaid vms) + kääre
• kudumisvarrast (vajalik paberi murdekohtade sisse joonimiseks, kui kasutad kaarti joonistamiseks paksemat paberit)
• plastikust lahtikäivaid mune (hea kasutada juhul, kui plaanid munajahi korraldada õues ning aardeks on nii pisikesed šokolaadimunad, et need mahuvad suurema muna sisse ära – lisaks sellele, et plastmuna kaitseb ilmastiku eest, tekitab see lastele üllatusmuna efekti). Kui plaanite munajahi aaretena kasutada suuremaid šokolaadimune, siis neid ei ole vaja kuskile eraldi ära “pakkida”
• ja muidugi šokolaadimune!

2. Esmalt valmista munajahi kaart, millele joonista õuealal paiknevad hooned või kui plaanid munajahi korraldada tubaselt, siis joonista maja/korteri plaan. Märgi kaardile ristiga kohad, kuhu munad peidad ning kirjuta juurde numbrid. Numbrid on vajalikud selleks, et lisada juurde kindlas järjekorras vihjed, et lapsel oleks mune lihtsam ülesse leida (nt “Järgmise muna leiad kohast, kus saab liivaga mängida”).

3.-5. punktid on valikulised! Saab ka ilma munakarpide kasutamiseta! Miks mina munakarpe kasutan? Suurem laps on mul tulihingeline Pettsoni ja Finduse fänn. Kui ta poes neid vahvaid Coopi munekarpe nägi, ütles ta, et NEED on ju PETTSONI kanad ja neid mune peab kindlasti võtma. Kuna need karbid on tõesti väga vahvad, siis mõtlesin neid ka kuidagi ära kasutada. Lisaks saab munakarbi alumist osa kasutada värvitud munade hoiustamiseks.

3. Lõika munakarpide kaante keskmine tasane osa ära. Nendega saad kaunistada munajahi kaardi tagumise poole. Jaota kaart neljaks osaks nii, et munakarbi kaaned mahuksid ilusti peale (ülemine ja alumine osa jäävad ilmselt paberist üle turritama, aga sellest pole midagi). Kui kasutasid kaarti tegemiseks paksu 300 gr paberit, siis tee murdekohtadele kudumisvarda ja joonlaua abiga sooned, et paberit oleks lihtsam murda.

4. Kleebi kaardile (endiselt tagaküljele) kahepoolne teip ning kleepi munakarbi kaaneosad kaardi külge.

5. Murra kaart “akordioniks” kokku.

6. Kirjuta väikestele sedelitele vihjed, et lapsel oleks lihtsam peidetud aardeid ülesse leida. Väiksemate laste puhul võid kirjutamise asemel kasutada hoopis pilte – nt kui aare on peidetud jalgratta juurde, siis joonistad jalgratta (või kasutad kleepsu või internetist leitud pilti).

7. Pane plastikust lahtikäiva muna sisse šokolaadimunad ning kokku volditud vihje, mis juhatab lapse järgmise peidukoha juurde.

Peida kõik munad koos šokolaadimunade ja vihjetega ära, anna lapsele kaart ning asuge mängima! Eriti vahva on, kui mängu alguses annad lapsele väikse korvi, kuhu ta saab kõik leitud munad kokku korjata.

The post Munajaht appeared first on AUMALIIS.

Kui piparkoogitainas on eelnevalt valmis tehtud (või ostetud), siis tõsta see toasooja, et see veidi pehmeneks. Pehmemat tainast on parem töödelda.

Samal ajal, kui tainas pehmeneb joonesta paberile endale meelepärase suurusega maja osad – seina- ja katusetükid. Arvesta joonestamisel seda, et katus peaks jääma seinaosast umbes 2 cm pikem ning 1 cm laiem. Teiseks võimaluseks on veebist otsida vabalt allalaetav fail, kus on kogu joonestamine juba ära tehtud.

Lõika maja tükid paberist välja ning tõsta šabloonid hetkeks kõrvale.

Rulli toasoe tainas küpsetuspaberil õhukeseks.

Küpsetuspaberil rullimine on vajalik selleks, et nii ei pea sa šabloonidest välja lõigatud tükke enam tõstma. See aitab maja osadel säilitada parema/ilusama kuju, mis muidu tõstmisel võib muutuda.

Lõika tainasse šabloonidest vajalikud tükid. Eemalda üleliigne tainas ning küpseta piparkoogitainast 200 kraadises ahjus 7-9 minutit. Jälgi, et maja tükid ahjus liiga jumekaks ei muutuks. Tõsta valminud piparkoogimaja tükid tasasele pinnale jahtuma. Kuna piparkoogitükid on ahjust tulles veidi veel pehmed, siis ebatasasel pinnal jahtudes võivad nad muuta oma kuju.

Piparkoogitainas kasutatud sooda on kergitusaine, mis küpsemise ajal tainast kergitab. Sellest tulenevalt võivad piparkoogimaja tükid olla, pärast küpsetamist ebakorrapärased. Kõverate servadega tükke võib olla raske omavahel kokku “liimida”, seetõttu on kaval servad enne riiviga ühtlaseks riivida.

Samal ajal, kui maja tükid jahtuvad, tee valmis glasuur, millega maja osad omavahel kokku “liimida”. Glasuuri tegemise jaoks retsepti leiad sama postituse alt, kuhu on kirja pandud piparkoogitainas, selle lingi leiad siit.

Kui glasuur on valmis tehtud, tõsta see pritskotti, millel kasuta hästi väikse avaga kreemipritsi. Kui pritskotti ei ole, siis tõsta glasuur sirgete nurkadega tavalisse puhtasse kilekotti ning lõika kotil nurk maha. “Liimi” maja osad omavahel kokku. Kõigepealt liimi omavahel kokku maja seinad (eesmisele seinale liimi küljed ning külgede peale viimasena tagumine osa). Kui oled seinad ühendanud, piserda glasuuri maja sisse nurkadesse, see tagab maja osade parema kokku hoidmise. Lase glasuuril kõvaks taheneda (umbes 30 minutit) ning alles seejärel liimi seintele peale katus.

Kui erinevad maja osad on omavahel kokku liimitud, siis jäta maja seisma, et glasuur saaks korralikult ära taheneda. Selleks võib kuluda mitu tundi. Alles seejärel kaunista maja endale sobivalt. Selleks inspiratsiooni leiad kindlasti Google otsingumootorist või näiteks Pinterestist.

The post Piparkoogimaja meisterdamine appeared first on AUMALIIS.

Meisterdasin vahvad järjehoidjad, mis käivad raamatute ülemisse nurka. Jagan meisterdamise käiku ka teiega. Suurema lapsega saab meisterdada koos või lasta tal täitsa ise oma järjehoidja valmistada. Samas stiilis saab tegelikult teha ükskõik millist looma – kleebi ainult sarvede asemel kõrvad, näole sobilik nina, silmad ja lisa muud loomale omased detailid. Mulle andsid inspiratsiooni “Kollide kompanii” peategelased Mike ja Sulley ehk nemad:

Järjehoidja meisterdamiseks on esimese asjana vajalik nö “toorik”, mille peale kõik detailid liimida. Selleks läheb vaja kõige õhemat (80 gr) koopiapaberit (paksema paberiga on raske voltida) suuruses 14,8 x 14,8 cm (A5 paberi lühema ääre pikkus).

“Tooriku” valmistamine on imelihtne, tegin selle voltimisest video:

Kollide näod jäävad raamatulehe ülemisse serva, seega kontrolli, et detailide liimimisel, oleks “toorik” õiget pidi ehk tasku, kuhu sisse paberileht läheb, avaneb alla.

JAMES P. SULLIVAN ehk SULLEY 

Vaja läheb:

• 300 gr eri värvi värvilisi pabereid: kahte eri värvi sinist, heledamat lillat, musta ja valget
• harilik pliiats
• joonlaud
• käärid
• liim

Mingeid kindlaid mõõte, mis mõõdus tuleks nt välja lõigata silmad või kui pikk on Sulley pikem hammas, ma ülesse ei kirjutanud, kuna need detailid ei ole nii olulised. Aga Sulley tegemiseks läheb vaja järgmisi detaile:

7,1 x 7,1 cm ruut suurusega (tumedam sinine) on Sulley järjehoidja tagumine osa – selle kleepimine on vajalik selleks, et järjehoidja oleks vastupidavam. Kaks kolmnurka (tumedamast sinisest, suuruses 7,1 x 7,1 x 10,2 cm) on esiosa peale minevad detailid.

•    •    •    •    •    T E G E V U S K Ä I K    •    •    •    •    •

1. Kleebi toorikule sarved. Sarvede peale kleebi tumedamast sinisest paberist kolmnurk ning sama tee ka alumise poolega. Kleebi tooriku peale (ja lõpus ka tagaküljele) eraldi värvilised paberid, kuna nii tuleb järjehoidja tugevam, mis teeb selle vastupidavamaks. Kui nii teha ei soovi, võib ka tooriku juba meisterdada värvilisest paberist, siis jääb nende tükkide liimimine ära.

2. Esmalt tee valmis ülemine osa ehk nägu. Selleks liimi omavahel kokku silmade pupillid, iiris ning valge osa. Kui liim on kuivanud, liimi valmis silmad omakorda järjehoidja külge. Liimi pärast silmade paika sättimist kulmud ning nina.

3. Kui silmad, nina ja kulmud on paigas, liimi kollile kihvad.

4. Ülemine osa on valmis. Kleebi alumisele poolele keskele kõht.

5. Kõhu ümber paiguta eri suuruses ringid – vahvam on, kui mõne ringi pooleks lõikad ning selle ääre vastu kleebid.

Täppide kleepimisega ongi esimene pool valmis, jäänud on ainult järjehoidja tugevdamiseks (ning et ilusam ka oleks) kleepida Sulley seljaosa ehk ruudukujuline sinine paber tagumisele küljele.

MIKE WAZOWSKI 

Vaja läheb:

• 300 g eri värvuses värvilisi pabereid: tumedamat rohelist, helerohelist, musta ja valget
• harilik pliiats
• joonlaud
• liim
• käärid

Lõika heledamast rohelisest välja kaks kolmnurka ning ruut (samade mõõtudega nagu Sulley puhul). Seejärel lõika välja valgest paberist kaks sarve, 5 hammast ülesse ning 3 hammast alla. Lisaks on vaja kolme ringi silmade tegemiseks: kõige suurem ring valgest paberist, väiksem ring tumedama rohelisega iiriseks ning kõige väiksem ring ehk pupill mustaga.

•    •    •    •    •    T E G E V U S K Ä I K    •    •    •    •    •

1. Liimi toorikule (rohelisi kolmnurki ning tagaküljele minevat ruutu ära veel ära kleebi) sarved ning ülemise rea hambad – liimimiskohad jäävad hiljem pealispaberi taha peitu.

2. 3. Liimi roheline kolmnurkne paber ülemisele ning seejärel alumisele osale.

4. Liimi omavahel kokku silmade eri osad ning kleebi silm ülemise osa keskele. Alumisele osale kleebi kolm hammast (kui tegid väiksemad hambad mahub neid sinna ka 4). Hammaste alla tõmba harilikuga (või musta pastakaga) triip, mis tähistab suud.

5. Mike on valmis, kui kleebid tagumisele poole ruudukujulise rohelise paberi. Taaskord selleks, et järjehoidja oleks tugevam.

The post Origami järjehoidjad 2 – kollid appeared first on AUMALIIS.

Leidsin ühe vahva blogi, kus on kõige muu toreda keskel õpetus, kuidas valmistada metsaloomade piltidega järjehoidjaid. Jagan teiega postituse linki, et saaksite ka ise meisterdamiseks vajaliku välja printida ning koos lastega meisterdada: https://www.itsalwaysautumn.com/diy-origami-bookmarks-print-fold.html

Kuna jagatud kodulehel on järjehoidja tegemise õpetus inglise keeles, siis mõtlesin teha ise ka eestikeelse variandi.

Esmalt vali postitusest (sellelt, mille linki ma jagasin) endale sobiv loom (valida on jänese, pesukaru, karu, rebase, öökulli, tibu ja skunki vahel), prindi leht 80 gr või veidi paksema paberi peale (kui prindid järjehoidja väga paksule paberile, siis on seda väga raske kokku voltida) ning lõika vajalikud osad välja (järjehoidja põhiosa ning looma kõrvad). Selleks, et looma kõrvad kauem vastu peaksid, kleebi need enne järjehoidjale lisamist 300 gr paberile ning lõika kõrvade kuju järgi välja.

Karumõmmi järjehoidja voltimist näed siit:

Lisaks videole tegin ka pildiseeriatega õpetuse: 

1. Prindi oma lemmik loomaga pilt välja ning lõika kääride või paberilõikuriga märgistatud ruut välja. Murra ruut diagonaalselt pooleks nii, et tekkinud kolmnurgal on näha looma nägu. 2. Keera paber ümber – sinu poole jääb nüüd kolmnurga osa, mis on täiesti valge. Murra mõlemad nurgad kokku nii, et nad oleksid keskosas kõrvuti. Kui murdsid õigesti on koos ilusti looma nägu.

3. Võta viimati volditud osad lahti. Sinu ette jääb jälle kolmnurk, mis on täiesti valge, kuid nüüd on näha volditud jooni. Murra ülemine tipp alla kolmnurga keskele. 4. Murra mõlemad küljed keskele alla kokku, et saaksid need pärast keskele tekkinud tasku sisse keerata.

5. Tee viimati volditud nurgad uuesti lahti ning pane need tekkinud “tasku” sisse.  6. Kui oled toiminud õigesti, on tekkinud ruudu sisse tasku ning looma nägu ilusti näha.

7. Lõika prinditud šabloonist välja rebase kõrvad. Soovituslik: mina kleepisin kõrvadele taha 300 gr paberi ning lõikasin uuesti kõrvade kuju välja, nii jäid kõrvad tugevamad. 8. Pane kõrvade šablooni alumisele äärele liimi või kahepoolset teipi ning kleebi kõrvad tasku sisse, välise ääre külge.

The post Origami järjehoidjad – metsaloomad appeared first on AUMALIIS.

Ilusaid ja efektseid origami lipse saab kasutada, kinkepaela asemel, kingipakkide kaunistamiseks. Lipsu tegemiseks läheb sul vaid vaja kõige õhemat (80 gr) endale sobivas värvitoonis paberit. Õhuke paber on vajalik ja sobilik selle jaoks, et voltimist on palju ning paksu paberit on raske detailselt murda, see ei anna voltides järgi ning hakkab murenema. Samuti võib lipsu teha erinevas suuruses ning erinevates värvides. Pea meelest! Mida väiksem on lips, seda raskem on seda ka voltida.

Lipsu valmistamiseks on vaja palju voltida ning sellist õpetust on üsna mahukas piltidega edasi anda, seetõttu tegin ka seekord video video alguses ruudukujulise paberi mõõtudeks on 15×15 cm):

The post Origami lips – kingipakkide kaunistamine appeared first on AUMALIIS.

Paberist tordi meisterdamisel (õpetuse leiad siit: Pabertordi meisterdamine) kasutasin tordilõikude kaunistamiseks isetehtud paberist roose. Neid roose saab kasutada ka teiste karpide, kingipakkide jms kaunistamiseks ning nad näevad väga armsad välja.

Video alguses on välja toodud vajaminevate asjade nimekiri, aga selleks, et saaksid end enne videot vajalike asjadega varustada, panen selle nimekirja ka siia:

Paberist roosi valmistamise õpetust oli üsna raske edasi anda piltide näol, seega tegin seekord valmis video (üritasin vähemalt).

Roose saab teha erineva suurusega. Videos valmistan 3,5 cm kroonlehe pikkusega roosi. Alla 3 cm kroonlehe pikkusega roosi on juba väga, väga raske kokku liimida, kuna kogu tegevus läheb liiga väikseks. Üle 5 cm kroonlehe pikkusega roosi ma ise valmistanud ei ole, kuid arvan, et väga suure roosi puhul peaks šabloonist valmistatud lilli rohkem lisama, et roos ka lopsakas ja ilus välja tuleks.

The post Paberist roosi meisterdamine appeared first on AUMALIIS.

Algklassidest ning ka põhikoolist mäletan, kuidas iga-aastane valentinipäev oli hoopis teise tähendusega kui seda tänasel päeval. Kunstitundides või iseseisvalt sai valmis meisterdatud kõikidele sõpradele-sõbrannadele kaardid. Õigel päeval olid koolis olevasse suurde saali, mida kutsuti (ja kutsutakse siiani) palmisaaliks, üles pandud iga klassi postikastid, kuhu oma kaarti said sõbra jaoks panna. Päeva lõpus jagas õpetaja kaardid laiali. Oh seda rõõmu, seda ootust ja ärevust, kui said enda kaardid kätte. Ma isegi mäletan, et põhikoolis oli see aeg, kui sai anonüümselt mõnele poisile, kes teistest rohkem meeldis, kaarti saata. Ja kui said ise veel anonüümse kaarti vastu. Oh seda elevust!

Siin väike idee valentinipäeva kaarti meisterdamiseks. Väiksemaid lapsi tuleks kaartide ja joonistamisega ehk aidata, kuid suuremad saavad meisterdamisega juba iseseisvalt hakkama.

Vaja läheb järgmisi vahendeid:
harilik pliiats
käärid
300 gr paber
vesivärvid (või guaššid)
pintslid
veetops+vesi
soonimisalus või kudumisvardad
joonlaud
musta joonestuspliiatsit, vildikat vms kirjutusvahendit
soovil: valge geelpliiats ning kahepoolne teip või liim

Märgi paberile 9 cm kaugusele punktid. Tõmba märgitud punktide juurest soonestustahvlil või kudumisvarraste ja joonlauaga soon. Nii on 300 gr paberit lihtsam voltida, ilma et tekiks murenevat murdejoont. Murra paber murdekohast. Tee volditud paber uuesti lahti ning mõõda pikemast servast 4 cm, tee märgised ning tõmba hariliku pliiatsiga, piki märgistusi, joon. Joonista paberile mõne looma nägu + käpad nii, et veidi näost jääks tagasi volditud paberi taha ning käpad jääksid tõmmatud servade joonte “taha” – et paremini aru saada, vaata joonist. Idee seisneb selles, et kokku voldituna jääb mulje nagu joonistatud loom hoiaks paberit (ümbrikut) käes.

•    •    •    •    •    •    •

Kui looma pea ning käpad on joonistatud siis värvi need vesivärvide (või guaššidega) ära. Kui kasutusel ei ole eraldi spetsiaalset vesivärvide jaoks mõeldud paberit, siis võib paber lokkima hakata, kuid selle saab parandada, kui paned kuivanud töö pärast pressi alla – nt hunnikute raamatute alla.

•    •    •    •    •    •    •

Kui värvitud osad on kuivand (ja vajadusel oled pannud oma meistriteose ka pressi alla) siis lõika kaarti-ümbriku osa ja looma pea+käed paberist välja.

Kasuta taaskord kas soonestusalust või kudumisvardaid ning tõmba murdejooned käppade ja kaarti vahele. Murra käpad sisse ning värvi ära ka käppade välised pooled – need jäävad näha siis, kui oled kaarti käppade vahele sulgenud.

•    •    •    •    •    •    •

Soovil lisa valge geelpliiatsiga loomakese ninale ning silmadesse valgeid detaile ning joonista kokkuvolditud kaarti peale ümbrik.

•    •    •    •    •    •    •

Ümbriku sisse saad kirjutada sõnumi oma sõbrale valentinipäevaks ning soovil saad ümbriku “sulgeda” kui liimid õrnalt looma käpad ümbriku peale või paned paksema kahepoolse teibi (suurt tükki ära kahepoolset teipi pane, kuna see liimib käpad ümbriku külge liiga tugevalt ning hiljem ei saa käppasid ilusti ümbriku pealt lahti).

The post Sõbrapäevaks kaart-kirja meisterdamine appeared first on AUMALIIS.

Pabertordi tegemiseks lähe vaja:
300 gr paberit 16 tk – värvus enda soovil (mina kasutasin tumepruuni)
joonlauda ja malli
harilikku pliiatsit
kustutuskummi
kääre
kahepoolset teipi või liimi
kaunistamiseks meelepärane – näiteks paberist lill (saadaval nt Snitty käsitöötarvete poes)

•    •    •    •    •    •    •

Kaheksa tordilõigu tegemiseks peavad olema kolmnurgad 45°. Kui soovid teha nt nelja tordilõiguga tordi, siis tee tordilõigud 90°-d, kuue tordilõigu tegemiseks 60°-d. Selleks, et teada saada, mis kraadiga kolmnurgad peavad olema tee lihtne arvutus: 360 (täisring) jaga arvuga, mitu tordilõiku soovid teha.

Ükskõik kui kõrge tordilõigu teed, tee pealmine tordilõik sellest paar sentimeetrit lühem. Pealmise tordilõigu huvitavaks tegemiseks võid nt välise serva teha erikujulise, nt lainelise või alumisest osast teist värvi (vaata pilti).

•    •    •    •    •    •    •

TEGEVUSKÄIK

Joonis nr 1. Esimese kolmnurga (tordilõigu pealmine osa) joonestamiseks tõmba paberile kõigepealt sirgjoon. Selle abil pane malliga paika, mis suunas pead külgmised servad tõmbama, et sobiva kraadiga kolmnurk saada. Esimesena tõmmatud joon, peab jääma kolmnurga keskele täisnurkselt (nähtav joonisel nr 2). Kolmnurga tipust tõmba 15 cm pikkused jooned ning ühenda omavahel ka nende tipud (saad kolmnurga aluse, mille peal asetseb esimesena tõmmatud täisnurga moodustunud joon). Tordilõigu pealmise osa kõrgus (ehk küljed) mõõda 2,4 cm ja joonesta kolm kinnitust – kaks alumisele äärele ning üks keskele.

Joonis nr 2. Teise kolmnurga joonestamisel pole vaja malli enam kasutada. Tee kolmnurk 0,2 cm eelmisest väiksem (kolmnurga servade pikkus tuleb 14,8 cm ning alumine äär 11,2 cm). Selle tordilõigu kõrguseks tee 4 cm.

Pilt nr 3. Lõika paberist joonestatud tordilõigu osad välja.

Pilt nr 4. Väljalõigatud tordilõigud peaksid välja nägema sellised:

Pilt nr 5. Kuna kasutan tordilõikude tegemisel 300 gr kartongi, siis murdekohtade ette soonestamine võimaldab paberit ilusamini ja kergemini murda. Soonte sisse soonimiseks kasuta soonestusalust (nähtav pildil). Kui soonestusalust ei ole, saab sama töö ära teha joonlaua ja luunoa (või kudumisvardaga).

Pilt nr 6. Murra murdekohtade järgi kõik küljed ilusti ära.

Pilt nr 7. NB! Valikuline – pealmise tordilõigu ilusamaks tegemiseks lõikasin lõiketeraga välja sellise väljalõike . . .

. . . mille tordilõigu pealmisele osale liimisin, enne torditüki enda kinni kleepimist. Kui on võimalus samamoodi paberist väljalõikeid teha, siis võid tordilõigu peale välja lõigata ja kleepida, mis aga rohkem meeldib!

Pilt nr 8. Kleebi tordilõikude kinnituskohtadesse kahepoolne teip ning kleebi tordilõigud kinni. Võid kasutada ka liimi. Kahepoolse teibiga on tunduvalt lihtsam toimetada – paber jääb koheselt kinni ning ei pea liimi kuivamist ootama.

Pilt nr 9. Kokku liimitud tordilõigud näevad välja sellised:

Pildid nr 10 ja 11. Kaunista tordilõik pealt meelepärasega. Mina kaunistasin isetehtud paberroosiga, kuid erinevate värvuste ja suurustega valmis tehtud paberlilli on saadaval ka erinevates kunstitarvete poodides (Tartus nt Snitty poes).

Kui tordilõik on kaunistatud, pane selle sisse pakkepaber (see tekitab tordilõigu avamisel lihtsalt rohkem elevust) ning  pakkepaberi sisse meelepärane kingitus(ed)!

Pilt nr 12. Toimi kõigi kaheksa tordilõiguga sama moodi ning saad kokku sellise tordi:

13. Kaheksa tordilõiku annavad võimaluse pakkida rohkem erinevaid kingitusi, et kingituse saajal oleks põnevam pakke avada (nagu advendikalender) . . .

Kui soovid, siis meisterda tordile ka ilus alus, millega on lihtsam torti kinkida. Näiteks lõika 1,5 mm papist välja koogist suurem ring ning aseta selle peale ümmargune tordipaber (pitsiliste äärtega tordipaber, mida kasutatakse muidu päris tortide alla panemiseks).

The post Pabertordi meisterdamine appeared first on AUMALIIS.

Igasuguste märkmike kõrval, mida ei saa kunagi olla liiga palju, meeldivad mulle ka kõiksugused pakid, karbid jms. Mitte ilmtingimata see osa, kus ma pakki ise saan, kuigi see on ka äraütlemata tore, kuid pigem see osa, kus ma saan pakke ise teha. Ja ideaalne aeg selleks on jõulud. Kuna kaunistatud kingipakid annavad minu jaoks kuuse all niipalju rohkem juurde, siis seetõttu meeldib mulle igal aastal teha jõulupakid kuidagi erilisemaks, kui lihtsalt pakkepaber ja rosett selle peal.

Jagan mõnda ideed, mis mul endal sellel aastal kingipakkide kaunistamisega plaanis on.

1. Mõne väiksema kingituse saab ideaalselt pakendada tavalise 80gr A3 mõõdus paberi sisse – nt mõne raamatu. Valge paberi ilmekamaks muutmiseks joonista sellele peale ise muster või tee muster peale templitega. Mõtled siinkohal, et osta selleks veel eraldi templid, et milleks. Tee tempel ise! Ma arvan, et kõik meist on lapsepõlves teinud ise templeid. Kui ei ole või ei mäleta, siis nende tegemine on imelihtne. Võta üks kartul, nii suur, kui suurt templit sinna peale ära mahutada sooviksid. Lõika kartul pooleks ning lõika noaga kartuli ühe poole keskele midagi lihtsat – nt kolmnurk. Kui tahaksid midagi keerulisemat, kuid ei ole noaga nii osav, siis pressi kujund sisse näiteks väikse piparkoogivormiga või tavalise ringi saad teha nt väikse pitsiga. Templi üleliigsed servad lõika noaga ära. Kasuta värviks lapse guaššvärve ning loo paberile oma muster. Seo pakend lihtsa takunööriga kinni ning lisa lipsule sildike, kuhu kirjuta ilusad soovid ning pakisaaja nimi.

•    •    •    •    •    •    •

2. Lastele minevad pakid võiksid olla rohkem lapsemeelsed või neil võiks olla detaile, mis neile huvi pakuvad. Samas, miks mitte teha terve pere pakkidele, armsaks lisandiks, mõni riideeseme detail – kellele sokid, kellele käpikud, kellele tutimüts. Pakkepaberina on mul kasutatud taaskord valget paberit, kingitus on kinni seotud pabernööriga ning vahvad käpikud on välja lõigatud pappkasti papist, mis rändaks nagunii tulle. Muster on käpikutele peale joonistatud valge geel pastakaga (kasutan ise Sakura Gelly Roll pastakat).

•    •    •    •    •    •    •

3. Kui tegeled käsitööga või õmblemisega, siis on majapidamises kindlasti saadaval erinevaid pitse. Naturaalse, pruuni värvi, pakkepaberi taustal on valge pits väga efektne lisand. Lisaks kui kinnitad pitsi kingituse ümber ainult paelaga, siis saad seda pärast paki avamist kuskil mujal ära kasutada. Lisa juurde sildike, mis on kinnitatud mini pesulõksuga (saadaval erinevates kunstitarvete poodides).

•    •    •    •    •    •    •

4. Kui ei ole tahtmist midagi eraldi valmistada, templeid välja lõigata vms, siis üheks lihtsaks variandiks on kingipaki sidumismaterjali vahele susata väike kuuseoks. Efekti lisamiseks olen mina rebinud tavalisest (80gr koopiapaber) paberist ühe riba ning selle peale liiminud pakkepaela. Lihtne, kuid mõjus.

•    •    •    •    •    •    •

The post Kingituste pakkimine appeared first on AUMALIIS.