Märgipäevik ehk Bullet Journal

Lisatud Postitatud kasulikku ajal

Sõna “märgipäevik” tuleneb inglisekeelsest sõnast Bullet Journal, tihti kasutatakse ka lühendit BuJo. Märgipäeviku süsteemi lõi disainer Ryder Carroll, kes töötas meetodi välja selleks, et enda õpiraskuste tõttu suudaks ta olla produktiivsem ning organiseeritum. Märgipäeviku sisuks on süsteemsete “to do” listide loomine, mis aitavad kõrvaldada tähelepanu hajutajad selleks, et keskenduda eesmärgi saavutamisele. Süsteemi loomisel peaks meeles pidama alati küsimusi “mida ja miks” ehk mida on vaja teha selleks, et saavutada eesmärk ning miks ma seda teen. Ryder Carroll on kirjutanud erinevaid raamatuid, et õpetada ka teistele enda loodud süsteemi kasutamist. Bullet Journali kodulehel on üleval video, kus Ryder teeb ülevaate märgipäeviku süsteemi loomisest. Video leiad siit: Bullet Journal.

Märgipäeviku originaalsüsteem on ülesse töötatud erinevatele tähistele, mis aitavad ülesandeid sildistada, kategoriseerida. Märkide süsteemi saab vastavalt enda vajadustele ise luua ning kui mõnda aega seda kasutad, siis hakkad juba alateadvuses ilma mõtlemata ülesandeid enda loodud süsteemi järgi vastava märgiga tähistama. Oma jutu ilmestamiseks panin siia Googlest leitud pildid:

Ryderi meetodile lisaks on ajaga loodud erinevaid teemalehti, kuhu märgitakse ülesse nt meeleolud, unerežiim, harjumused, kirjutatakse lihtsalt jooksvad ideed, loetud raamatud, vaadatud filmid, visandatakse pilte jms. Minu jaoks on märgipäevik kombinatsioon Ryderi loodud süsteemist ning uutest “lisafunktsioonidest” ehk kontseptsioon märkmikust, päevikust ning joonistusvihikust.

Märgipäeviku positiivsed omadused:

  • märgipäevikusse vajalikest töödest nimekirja koostamine aitab püsida eesmärgini jõudmiseks fookuses;
  • saab luua mistahes süsteemi, mis just sulle sobib. Alguses läheb kindlasti aega, et endale sobiv süsteem leida, kuid see on nii iga uue asjaga, et vajab enne kohanemist, kui selle omaks võtad;
  • süsteemi saab iga kell kohandada, muuta või täiesti uue luua;
  • kuna süsteemi luuakse tühja märkmikku, siis saab igat selle lehekülge kujundada just endale sobivalt – illustreerida, jätta leheküljed hoopis minimalistlikuks, rebida lehti välja ilma, et nädalapäevade loendus sassi läheks jms;
  • märkmiku kujundamine arendab loovust ning joonistamine mõjub teraapiana.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •

 

Minu märgipäevik, minu süsteem, minu kujundus

Eelpool mainisin, et märgipäeviku suureks eeliseks on see, et välja saab töötada just endale sobiva süsteemi. Mina alustan 2022. aastal enda kolmanda märgipäevikuga. Kaks aastat on olnud piisav aeg, et aru saada, milline süsteem mulle sobib ning milliseid teemalehti ma kõige rohkem kasutan.

Olenemata sellest, et mul on välja kujunenud kindel märgipäeviku nö raamistik, siis jagan teiega kõiki erinevaid variante, mida märkmikku kirjutanud olen, kuidas, kuhu ning millega.

Iga märgipäeviku algusesse kirjutan/joonistan algava aasta numbri. Esimesse märkmikku kirjutasin samale lehele ka aasta eesmärgid.

1. KALENDER – sellesse kalendrisse märgin kõik tähtpäevad. Ringitan kalendris vastava kuupäeva ning alla kirjutan, mis sellel päeval tähistamist väärib. Esimesel aastal kirjutasin sellesse kalendrisse planeeritavad sündmused ning tähtpäevade jaoks tegin eraldi kalendri. Kuna planeeritavate sündmuste kalender jäi põhimõtteliselt kasutamata, siis eraldi ma neid enam teinud ei ole.

2. TEEMALEHED I – loetud raamatud, vaadatud filmid, kuulatud podcastid jms. Need lehed on minu jaoks vajalikud siis, kui nad täidavad oma eesmärki ehk kui nt on kindel eesmärk mingi arv raamatuid aastas/kuus läbi lugeda. Sellisel juhul aitab loetud raamatute kirja panemine järge pidada. Esimeses märgipäevikus oli mul jäetud eraldi lehed loetud raamatutele ning vaadatud filmidele. Viimasesse kirjutasin ma ülesse filmid, mis mulle väga meeldisid. Teisel aastal ma nende jaoks enam vabu lehti ei jätnud ja otseselt ei tundnud puudust ka.

3. KUUD – igal aastal olen märkmiku lehed jaotanud esilehtede (punktid 1 ja 2) ja 12 kuu vahel võrdselt ära. Kui ma märgipäevikuga esimesel aastal alustasin, siis oli rohkem aega joonistada ning seetõttu oli mul määratud igale kuule kindel teema – nt jaanuaris olid muumid, veebruaris robotid, märtsis galaktika jne. 2021. aasta märkmikku planeerides teadsin juba ette, et joonistamiseks nii palju aega ei jää ning seetõttu kasutasin igal kuul lihtsalt kindlat värvitooni. Kuna joonistamise osa oli miski, millest ma puudust tundsin, siis 2022. aasta märkmikus plaanin taaskord illustreerida iga kuu erineva teemaga.

4. KALENDER – iga kuu alguses suuresti välja joonistatud kalender. Eelnevad aastad mul selleks vajadust ei olnud, sest suures pildis ei olnud väga midagi planeerida, kuid kuna tegelen rohkem jälle tööga, siis aja planeerimiseks on selline kuu ülevaatlik pilt hea. Plaanis on teha need päevad, mis on planeeritud töödeks, tugevamate piirjoontega, et kohe peale vaadates oleks aimu, mis kuupäevad on kinni ning kui tihe on üldpilt.

5. NÄDALAVAATED – esimesel aastal kujundasin iga nädalavaate erinevalt. 2021. aasta märgipäevikus läksin ka siinkohal lihtsamat teed ning kujundasin kvartali lõikes nädalavaated ühe plaani alusel lihtsalt erinevate värvidega.

Näide sellest, kui terve kuu nädalavaated on planeeritud samasuguse vaatega, lihtsalt kaunistatud erinevalt. Kolmas pilt on versioon sellest, kui kujundada nädal täiesti minimalistlikult, ilma värvide ja joonistusteta.

Ning versioon sellest, kui ühe kuu nädalavaated on kõik erineva kujundusega.

Juba esimesest märgipäevikust on mul välja kujunenud oma märgistused, mida mina kasutan “to do” listide koostamisel ning muude tähtsamate asjade esile toomiseks:

6. TEEMALEHED II – olen kasutanud erinevaid teemalehti. Nendeks on olnud: harjumused, unerežiim, menüü ning meeleolu. Samuti olen eraldanud lehed sünnipäevade planeerimiseks ning detsembrikuus kingiideede ja jõululaupäeva planeerimiseks.

  • Harjumused (piltidel nr 1, 2, 3 ning 4) – harjumuste ülesse märkimine aitab saavutada järjepidevust ning kui oled teinud endaga kokkuleppe, siis see võib olla piisav motivatsioon, et neid harjumusi ka jälgida. Pildil nr 1 olen harjumuste tabeli loonud nädalavaadete ette. Ülesse rohelisse alasse kirjutan harjumuse, mida juurutada soovin ning kui vastaval päeval olen selle täitnud, siis värvin kasti seest ära või teen musta ringi. Sama põhimõttega on pildil nr 2 loodud süsteem, ainuke erinevus on selles, et harjumuste tabel on toodud iga nädalavaate juurde – minu jaoks on see variant mõjusaim, sest iga kord, kui päeva planeerin, on see tabel silmade ees. Kui see on eraldi lehena, siis võib see ikka meelest minna. Piltidel nr 3 ja 4 on erinevad variandi, kui teha harjumuste tabel terve kuu lõikes (samamoodi nagu nr 1). Mida harjumustesse kirjutada? Nt näohooldus, vitamiinide võtmine, lillede kastmine, kassi liivakasti puhastamine vms, mis muidu pigem meelest läheb või mille tegemise eel tihti mõtled, et “homme teen”.
  • Unerežiim (piltidel nr 1 ja 3) – unerežiimi jälgimine annab hea ülevaate ööune pikkusest. Kui unetunde kipub olema vähevõitu, siis selle teadvustamine motiveerib harjumusi parandama ja kui sa oled need endale ülesse märkinud, on kohe olemas ülevaade, kui suured puudujäägid unetundides on. Esimesel pildil oleval tabelil on ülevalt alla kuupäevad ning üleval kellaajad. Täpiga märgid magama minemise kellaaja ning teise täpiga ärkamise kellaaja ning ühendad need täpid joonega. Pildil nr 3 olevas tabelis saab vasakule kirjutada unetundide arvud ning üleval olevate kuupäevade juurde teed igapäevaselt vastava unetundide arvu juurde täpikese.
  • Meeleolu jälgija (pildid nr 3, 4 ja 5) – meeleolu soovitan kaardistada neil, kes tunnevad, et nende vaimne tervis neid vahepeal justkui alt veab ning nad kalduvad pidevale ärevusele, kurvameelsusele jms. Kõik nö “halvad” emotsioonid on ka vajalikud ning elu osa, kuid kui need igapäevaelu segama hakkavad, siis on need miski, millele tuleks kindlasti suuremat tähelepanu pöörata. Oma meeleoludele nime andmisega, saad astuda esimese sammu, et jälgida, kuidas sul vaimselt läheb. Meeleolu kaardistamiseks on ka erinevaid viise. Pildil nr 3 on tabel, kus vasakul pool teineteise all on näomärgid ning üleval jooksevad kuupäevad. Igal päeval, teed vastava emotsiooni juurde täpikese. Pildil nr 4 lood endaga kokkuleppel kindla värvisüsteemi, milline värv millist meeleolu esindab. Nt kui oled rõõmus, tähistab seda punane värv, kui kurb siis roheline. Ning vastava värviga värvid siis õunad ära. Sama värvisüsteemiga toimib ka pildil nr 5 välja toodud ringikujuline süsteem. Kui meeleolu jälgimine on oluline, siis võib selle samamoodi tuua silme ette igale nädalavaatele.
  • Menüü (pildil nr 2 ja 5) – ma olen juba üle aasta toitu koju tellinud. See nõuab tihti nädalamenüü planeerimist. Kui hakkan toidupoe nimekirja koostama, siis kirjutan just sellele lehele ülesse ideed, mida süüa teha tahaksin. Teisipidi on ülesse kirjutatud menüüideed head ka selleks, et kui ideid ei ole, saad sirvida tagasi ja vaadata, mis teistel nädalatel tehtud on.
  • Kingiideed ja jõuluõhtu plaanid (pilt nr 6) – igal detsembril eraldan neile teemadele oma lehe. Kingiideede lehele saab tegelikult aastaringselt juba ideid kirja panna, et detsembrikuus ei peaks mõtlemisega pead vaevama ning saab asuda kohe kingitust ostma/tellima.
  • Sünnipäevade planeerimine – sellest mul kohe pilti võtta ei ole, kuid olen meie pereliikmete sünnikuude juures eraldanud ka sünnipäevade planeerimiseks eraldi lehe. Sinna kirjutan alati ülesse külaliste nimekirja, ideed menüüks, kui on mingid kindlad kingiideed, jooksva “to do” listi jms andmed, mida sünnipäeva kavandades hea ühest kohast vaadata on.

7. PAROOLID – iga märkmiku lõppu olen ma kirjutanud kõiksugused vajalikud kasutajatunnused ja paroolid, mis kipuvad muidu ununema.

•    •    •    •    •    •    •    •    •    •

Märkmikud ja kirjatarbed

“Ühel naisel ei saa olla kunagi liiga palju märkmikke” on ilmselt minu kirjatarvete kappi vaadates minu tunnuslause. Mul on tõesti palju erinevaid märkmikke. Ma olen olnud alati selles osas vanamoodne, et kooliski kõik õppematerjalid printisin välja. Kõiksugused arvutist õppimised olid välistatud ning ka praegu nt Google kalendrid jms ei ole üldse mulle. Kuna ma kirjutan palju käsitsi on mulle oluline, kuhu ja millega ma kirjutan. Seetõttu on ajaga välja kujunenud ka nendes oma lemmikud.

Ma ei salli silma otsaski märkmikke, millel on paberi paksus ainult 80 gr – lehte keerates kuvandub teise lehe tekst kõik pöördele ning kui tahad midagi rõhutatult välja tuua, siis kuvandumine teisele lehele võib olla nii tugev, et märg tint pressib end läbi lausa kolmandast lehest. Ehk minu jaoks on oluline paberi paksus ning kvaliteet. Kui ma esimesel aastal märgipäevikuga alustasin, siis ostsin Apollost tavalise täpilise sisuga märkmiku, millel oli paber küll paksem, kuid erilist kvaliteeti ma taga ei ajanud. Seetõttu teadsin, et vesivärvide kasutamine on kindlasti välistatud. Jah! Märkmikus vesivärvide kasutamine on võimalik, kui sul on selleks õige märkmik. Kui Googeldada märksõna “Bullet Journal Illustrations with watercolors” leiab imelisi pilte, mida ei usukski, et on tehtud märkmikku, kui ei teaks, et nii tõesti saab.

Kui 2021. aasta märkmikku planeerima hakkasin, siis tellisin paksema ja väga kvaliteetse paberiga märkmiku Archer and Olive tootesarjast (nende kodulehe leiad siit: Archer and Olive). Kuigi märkmikus vesivärvide kasutamise tehnika on veidi erinev nö õigest meetodist, siis selle firma paber sai vesivärvidega imeliselt hakkama. Paber ei muutunud vett kasutades õrnaks, ei tekkinud nö veekahjustuse märke ning miski ei kuvandunud läbi lehtede*. Suureks miinuseks on see, et neid märkmikke peab tellima Ameerikast (hinnale lisandub ka tollimaks).

Sellel aastal avastasin, et minu lemmikus kunstitarvete poes on müügil Leuchtturmi märkmik. Mis selles märkmikus nii erilist on? See märkmik on iga märkmikunohiku unistus, kuna Leuchtturm on välja töötanud just neile vajalikud tooted – paberi tootmisel on arvestatud, et kirjutada saaks erinevate kirjutusvahenditega ilma, et paber vettiks, läheks katki, et siidisel paberil kirjavahend jookseks hästi ning oleks vastupidav. Uus versioon märkmikust on paksema paberiga, mistõttu kannatab ka see märkmik väga hästi vesivärvide kasutamist (tegelikult kannatas sama märkmiku vanem versioon, kus oli õhem paber, ka vesivärve, kuid vett tuli kasutada lihtsalt minimaalselt)*. Märgipäeviku loomiseks on nendes märkmikes märgistatud lehed sisukorra jaoks, lehed on nummerdatud ning on koht märgisüsteemi ülesse kirjutamiseks. Ainukeseks miinuseks selle märkmiku juures on ehk see, et paberi värvus ei ole puhas valge vaid pigem kollaka alatooniga. Kasutan ise seda märkmikku: Leuchtturm, must, täpilise sisuga.

* Vesivärvide kasutamine on märkmikes küll võimalik, kuid arvestada tuleb sellega, et kuna need paberid ei ole siiski selleks eraldi välja töötatud, siis esineb kuivamisel lehtede lainetust.

Tahan RÕHUTADA, et märgipäeviku loomiseks sobib mistahes märkmik, mistahes paberi paksuse või kvaliteediga. Minule on lihtsalt oluline, milline märkmik on, sest ma olen kiiksuga, paljude kiiksudega tegelikult. Kindlasti ei tohiks olla väide “mul ei ole “head” märkmikku” takistuseks. Iga märkmik, mis just sulle sobib, ongi hea!

Ja loomulikult võin ma pikemalt kirjutada ka erinevatest kirjutusvahenditest. Panin siia pildi, kus peal on kõik kirjatarbed, mida märgipäeviku täitmisel ja kujundamisel kasutan ning teen neist ka väikse ülevaate:

  1. Harilik pliiats, joonlaud ning tegelikult ka kustutuskumm vist eraldi seletamist ei vaja.
  2. Joonestuspliiats Uni Pin – neid pliiatseid on saadaval väga peenikese otsaga (0.05mm ning 0.03mm) ning nendega on ideaalne kirjutada imeväikest kirja (nt nädalavaates kalendrid) ning joonistustes väiksed detailid.
  3. Kui ma märgipäevikuga alustasin, siis otsustasin ka õppida kaasaegset kalligraafiat. Selle õppimiseks on internetis igasuguseid juhendeid ja harjutamiseks töölehti, mida saad ise välja printida, seega on kõigil võimalus see selgeks saada. Selle jaoks on asendamatu Tombow Fudenosuke kalligraafiavildikas. Alustada tuleks kindlasti tugevama otsaga ning hiljem, kui kalligraafia on juba käe sees, siis on võimalus üle minna pehmema otsaga vildikale.
  4. Pigma Microni tindipliiatseid kasutan ma joonistuste kontuuride tegemiseks. Kuna need tindipliiatsid on veekindlad, siis võib pildi enne ära joonistada ning alles siis nt vesivärvidega üle värvida.
  5. Värvilised ZIG Art & Graphic Twin makerid – akvarellitavad markerid ehk neid on veega võimalik laiali ajada ning tekitada vesivärvimaali efekti. Kui soovid märkmikes midagi värviliselt välja tuua, siis tihtipeale vildikad ja teised markerid hakkavad läbi kumama või lausa söövitavad paberi. Need markerid seda ei tee! Nad on värvilt tugevad, kuid paberile õrnad. Samuti saab neid kasutada kalligraafiakirja tegemisel, kuna üks ots on kummist pintsel. Kõik muud markerid olen asendanud nendega!
  6. Märgipäevikusse kirjutan kogu teksti geelpliiatsiga. Mulle meeldib kuidas geelpliiats jookseb paberil ning jätab konkreetsema joone kui must pastakas. Lihtsalt eelistuse küsimus. Viimase aja uus leid on Uni-ball Signo geelpliiats 0.28mm otsaga – suurepärane, kui on väike käekiri!
  7. Sakura valge geelpliiats – kasutan vigade parandamiseks ning joonistamisel.

 

Kui sa armastad organiseerimist ning samal ajal loomingulisust, siis märgipäeviku süsteem on just sulle ning ma siiralt soovitan seda proovida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*